Palugem: tuleks talv ometi soe!

Ain Alvela 06. november 2008, 00:00

Järgmise aasta algusest kehtivad üle Eestimaa uued, senisest märksa kallimad soojusenergia hinnad.

Kuna valdavalt köetakse Eesti keskküttekatlamajasid maagaasiga, on hinnatõusu peamine mootor Venemaalt ostetava gaasi kuni 38protsendiline kallinemine. Kuni septembrini kallines maailmaturul ka nafta, mis vedas tõusuteele kodumaise põlevkiviõli hinna. Kerkinud on ka saastetasud.

Kõik see toob meile kevadise ajaga võrreldes keskmiselt kolmandiku võrra suuremad kaugkütte hinnad. Kui aga praeguseid hindu mõne aasta tagustega kõrvutada, on vahe kordades.

Nii suureneb Pärnumaal Vändra alevikus Fortumi pakutava tsentraalse kütte hind eelmise piirhinnaga võrreldes vähemalt neljandiku. Põhjus on selles, et mõni aasta tagasi ahvatles toona suhteliselt odav maagaas asula soojavarustust just gaasiküttele rajama.

Ligemale poole Vändras toodetud soojusest tarbib ASi Wendre sealne tootmistsehh. Wendre tegevdirektor Vahur Roosaar tunnistas, et Vändra tehase kütmiseks minev raha on iseäranis kütteperioodil firma jaoks oluline osa kuludest ning säärased järsud hinnatõusud mõjuvad halvasti.

"Meil käib koos soojatootjatega arutelu, kuidas maagaasil baseeruvas katlamajas saaks kasutada alternatiivseid kütteliike," rääkis Roosaar. "Tuleb see talv üle elada, järgmisel kütteperioodil saab sooja loodetavasti turbaküttel töötavast katlamajast."

Roosaar möönis, et Eestis on äririskid suured, sest kunagi ei tea ette, millisele kütusele kavatseb valitsus aktsiisi või millisele toorainele keskkonnatasu lisada. Turba puhul on spetsialistid Roosaare sõnul lubanud, et Eestis on selle varud piisavad, et tagada turba kui kütuse suhteliselt madal hind pikaks ajaks.

"Kui aga sellest plaanist asja ei saa, siis tuleb hakata mõtlema oma lokaalkatlamaja rajamisele," märkis Roosaar.

Raplas, mida uuest aastat tabab kahekordne küttehinna tõus, pole firmadel, kel lokaalne küttevõimalus puudub, gaasiküttele arvestatavat alternatiivi.

Kuigi Rapla Plast tänu oma küttesüsteemile kaugküttest ei sõltu, on ettevõtte juhataja Erlend Tammenurm seda meelt, et sooja kallinemine annab firmadele kõva tagasilöögi.

"Kui räägime kütte kahe- ja kolmekordsest kallinemisest, siis on see oluline kulu, millele ei saa enam läbi sõrmede vaadata," nentis ta. "Arvestades praegusi kaugkütte hindu, võib mõnel juhul osutuda odavamaks elektriga kütmine."

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimehe Tiit Rahkema sõnul loksuvad kõik kütteliigid piltlikult öeldes ühes maailmaturu anumas ning ühe või teise hind määratakse eelkõige selle energiasisalduse järgi.

"Praegu on väga keeruline öelda, kas maagaas võib kunagi kohaliku päritoluga kütustest taas odavamaks muutuda," ütles ta. "Küll on selge, et eelisseisus on katlamajad, kus saab kütuseid kombineerida - kasutada vastavalt olukorrale gaasi, õli või tahkeid kütuseid."

Rahkema märkis, et paljud ettevõtjad on kaugküttest sõltumatuse saavutamiseks soetanud kas gaasi või diislikütusega töötava kompaktse generaatori, mille abil tagada firmale vajalik soojus ja elekter. Säärane lahendus võib tsentraalsest küttest odavamaks osutuda, sest saastetasu väikeste generaatorite käitamiselt maksma ei pea, samuti on generaator efektiivsem mis tahes kaugküttest.

Vastavalt iga piirkonna primaarenergia kättesaadavusele kasutab Eraküte soojuse tootmiseks kõige optimaalsemat soojuseallikat - gaasi, põlevkiviõli, biokütustest turvast või hakkpuitu.

Soojuse hinna peamine komponent on primaarenergia hind. Kütuse maksumuse osakaal soojuse hinnas on gaasikatlamajade puhul keskmiselt 80% ning põlevkiviõlil ja biokütusel töötavate katlamajade puhul ligi 65-70%. Ülejäänud osa soojuse hinnast moodustavad ettevõtte püsikulud (näiteks elektrienergia, tootmisega ja võrguhooldusega seotud kulud), kulum ja firma põhjendatud tulukus.

Gaasi ja põlevkiviõli hind on otseses sõltuvuses naftatoodete maailmaturu hinnast. Biokütuse ostuhinda mõjutab nafta hind nii otseselt kui ka kaudselt. Hakke ja turba hind on tõusnud tootmise kallinemise, konkureerivate kütuste hinnatõusu ja sellest tuleneva biokütuste tarbimise suurenemise tõttu. Kui nafta hind maailmaturul jääb püsima praegusel tasemel, s.o umbes 70 USD barreli eest, siis järgmise aasta alguses hakkavad soojuse hinnad ilmselt langema.

Küttekulusid aitab kokku hoida täisautomaatne soojussõlm, mis reguleerib küttevee temperatuuri vastavalt välisõhu temperatuurile. Asjatundlik soojussõlme reguleerimine, öise ja päevase sisetemperatuuri alandamise kasutamine, hoone küttesüsteemi tasakaalustamine on efektiivsed soojuse säästmise võimalused.

Raul Kotov, ASi Eesti Gaas juhatuse esimees
Gaasi müüakse hinnaga, mis jälgib konkureerivate kütuste hindu. Peamiselt käib konkurents kütteõliga - kui muutub kütteõli hind, muutub ka gaasi hind. Erinevus on selles, et gaasi hind arvutatakse valemiga, milles võetakse arvesse kuue kuu keskmine kütteõli hind. Sellepärast ei ole gaasi hinna tõus ka nii järsk, kui näiteks kütteõli hind.

Küttemajanduse tulevik käib käsikäes kogu energeetika arenguga. Kuni ei võeta kasutusele uusi küttetehnoloogiaid, mis kasutaksid traditsiooniliste fossiilsete kütuste kõrval ka teisi kütuseid, jätkub sõltuvus nafta hinnast ning ka tulevikus toimuvad nii tõusud kui ka langused. Praegu on ilmselt oodata väikest languseperioodi.

Kõik, mis toimub meie ümber, mõjutab ka meid. Kui meie naabrid oleksid valmis maksma Eestis toodetava puidu, turba ja põlevkivi eest näiteks 2-3 korda rohkem kui siseturu kliendid, siis kerkiksid ka kodumaise kütuse hinnad maailma tasemele. Näiteks põlevkiviõli hind tõusis paar aastat tagasi oksjonite vahendusel väga järsult.

Paul Leemet, ASi Kuressaare Soojus juhatuse liige
Kuressaare Soojus kasutab kütusena hakkpuitu ja põlevkiviõli. Mõlema hind on viimase aasta jooksul tõusnud.

Puidu ja sellest valmistatavate kütuste (hakkpuit ja puidugraanulid) hinda mõjutab lisaks kohalikule nõudlusele ka nende kütuste eest Skandinaaviamaades makstav hind.

Lähitulevikus soojuse hinnatõus pidurdub, samas on viimastel aastatel kaugküttefirmade investeeringud võrkude uuendamiseks olnud vajalikust väiksemad, mistõttu tuleb selleks tulevikus rohkem vahendeid kulutada.

Tarbija saab kulusid kokku hoida oma küttesüsteemi korrastamisega - tasakaalustamine, vananenud soojussõlmede asendamine kaasaegsetega, termostaatventiilide paigaldamine radiaatoritele, hoonesiseste magistraaltorustike isoleerimine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing