Mida uut sina täna tegid?

Eesti ettevõtted tegutsevad praegu majanduslanguse tingimustes. Märksõnadeks on ümberkorraldamine, efektiivsus, tootlikkus, konkurentsivõime jne. Võime väita, et tegutseme keerulisel ajal ja vajame uusi ideid, loovat mõtlemist ja mõnikord ka täiesti teistmoodi tegutsemist.

Mida siis oleks keerulisel ajal tark teha?

Üks oluline võimalus konkurentsivõime tõstmiseks on innovaatilisus ehk uuendusmeelsus. Hea aluse innovatsiooniks annavad õigesti planeeritud ja rakendatud arendustegevused.

Ettevõtjad võiksid investeerida jõulisemalt uute toodete/teenuste ja nende lisandväärtuse arengusse, tootmise ümberkujundamisse ning ärimudeli uuendamisse. Tuleks uuendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad tulevikus vähema tööjõukuluga toota konkurentsivõimelisemaid tooteid ja teenuseid Euroopa turule ja ka mujale.

83 protsenti innovaatilistest Eesti ettevõtetest viis aastatel 1998-2000 läbi paar-kolm korda rohkem organisatsioonilisi uuendusi kui mitteinnovaatilised ettevõtted. Organisatsioonilisi uuendusi ellu viinud ettevõtetest 51 protsenti arendasid uusi tooteid või protsesse, samal ajal oli organisatsiooniliselt staatilistes firmades uuendusi läbi viinud neist vaid 15 protsenti.

Ettevõtted, mis tegelevad toodete ja teenuste arendamisega, on innovaatilisemad ka oma strateegiates ja juhtimisvõtetes. Olles asunud toodete ja protsesside uuendamise teele, kujundatakse positiivset suhtumist ja valmisolekut uuendustega toimetulekuks terves organisatsioonis.

Lisaks käibe, kasumi ja ekspordiarengu mõjutamisele toetab innovatsioon väga oluliselt ettevõtte konkurentsivõimet ka kaudselt - uuendused ja arendustöö muutuvad organisatsioonis tervitatud nähtuseks, juhtimine on paindlikum, ettevõte areneb kiiremini.

Näiteks Google'is läheb igal töötajal 20 protsenti ajast töötaja vabalt valitud arendusprojektiga tegelemiseks. Miks mitte kasutada sellist süsteemi ka Eesti ettevõtetes?!

Võiksime olla paremad uuendajad. Praegune seis on selline, et 36 protsenti Eesti ettevõtetest töötab välja uusi või täiendab oluliselt oma varasemaid tooteid, teenuseid või protsesse. Euroopa Liidu ettevõtetest teeb seda 45 protsenti.

Eesti ettevõtjate kulutused arendustegevusele SKP-st moodustavad 0,17 protsenti SKPst, Rootsis on sama näitaja 2,84. Kaks kolmandikku ettevõtetest ei tee mingisuguseid kulutusi ei firmasisesele ega ka sisseostetavale arendustegevusele.

Ainult 2 protsenti Eesti tööstusettevõtetest ja 7 protsenti teenindusfirmadest investeerivad arendustegevusse üle 4 protsendi käibest. Euroopas kulutasid sama palju käibest arendustegevusele juba 1996. aastal 9 protsenti tööstusettevõtetest ja 20 protsenti teenindusettevõtetest.

Pole just eriti kõva seis meil Eestis.

Innovaatilised ettevõtted on edukamad. 2000. aastal moodustas innovaatiliste firmade eksport 28 miljardit, mitteinnovaatiliste firmade eksport 23 miljardit krooni. Praeguseks on vahed suurenenud. Viimase 100 aasta jooksul on ainult 5 protsenti USA firmadest suutnud näidata väga häid äritulemusi rohkem kui 10 aastat järjest ja vaid 0,5 protsenti firmadest on suutnud säilitada suurepäraseid tulemusi kauem kui 20 aastat järjest.

Pikaajalise edu faktoriks peavad suurepäraseid tulemusi saavutanud firmade juhid innovatsiooni, uuendamist. Ettevõtete arendustegevuste moto võikski olla "Keskpärasusele kinga ning tulemuslikele uuendustele preemiat ja kasumeid!"

Mida uut sina täna tegid?

Autor: Urmas Kõiv