Maksuamet: kärbe võib laekumisi piirata

"Kulupiirang ei tähenda veel eelarve vähendamist, vaid kulude külmutamist. Praegu otsime kulude ajatamise võimalusi, et täita ettekirjutatud 7% piiridesse jäämise nõuet," rääkis maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov ametiasutuste kohustusest 1/6 võrra kulusid piirata.

"See on äärmiselt keeruline, kui mitte öelda, et pea võimatu ülesanne, sest maksu- ja tolliamet on eelmise aasta lõpus tehtud struktuurireformi käigus saavutanud olulise säästu, olles koondanud 163 reaalselt täidetud ametikohta," sõnas Jegorov. "Kui reformi eesmärk oli tõsta tehtava töö kuluefektiivsust, siis edaspidised kärped tähendaksid kõrgendatud riski tulemustele ja kvaliteedile," selgitas Jegorov.

Mulluse töövõiduna tuvastas maksuamet eelmisel aastal 16 arvevabrikut, mille teenuseid kasutas ligi 600 ettevõtet ja eraisikut. Ameti hinnangul ei ole arvevabrikute kasutajad sugugi vaid väikesed ning tundmatud äriühingud. Seda teevad ka suured ja tuntud ettevõtted.

Fiktiivsete arvete kasutajad pidid riigile täiendavalt maksma üle 125 miljoni krooni. "Arveveskite probleem jääb. Ettevõtluse jahenemine võib nende hulka vähendada, kuid tihenev konkurents omakorda suurendada," selgitas ameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.

Kuna äri koondub suurematesse kaubanduskeskustesse, planeerib maksuamet sel aastal neis tegutsevatele ettevõtetele suuremat tähelepanu pöörata. Ameti valvsa pilgu all on tänavu ka transpordisektor, sh taksondus. Esimesed palgaga vassinud taksojuhid on juba tuvastatud, rääkis Veermäe.