Sampot hullutanud kinnistule otsitakse investoreid

Kadri Jakobson 13. märts 2009, 00:00

Paljassaare sadama ühe suurarendaja, firma Fransertal omanik Sergei Hadži on tänu loomingulisele raamatupidamisele ja mereäärse kinnistu korduvale üleshindamisele saanud Sampo Pangast rohkem kui sada miljonit krooni laenu. Nüüd on kohtutäitur maa 500 miljoniga sundmüüki pannud, Sampo Pank on kinnistule seadnud 250 miljoni kroonise hüpoteegi ja makseraskustes firmat ähvardab pankrot.

Tõenäoliselt on Hadži firmale kuuluv mereäärne Paljassaare sadamas asuv viiehektariline maatükk praegu kõige kallim müügis olev kinnisvara.

Veel hiljuti 596 miljoni krooniga enampakkumisel olnud kinnistu ostjaid ei leidnud. Nüüd on kinnistu hinda langetatud 482 miljoni kroonini, ent investorite huvi on pehmelt öeldes leige.

"Mingit probleemi ju ei ole! Ega see pole pankrot. Lihtsalt kinnistu on müügis, otsib uusi investoreid," ütleb Hadži.

"Paraku on turusituatsioon selline. Loodame leida investorid, kes oleksid arendusest huvitatud. Vestluseid olen pidanud, kuid vestlus on üks, konkreetne tegevus aga teine asi," selgitab Hadži. Kui suured on firma võlad laenu andnud Sampo Panga ja teiste kreeditoride ees, seda Hadži ei öelnud. Aastaaruandest selgub, et 2007. aasta lõpus oli Hadži firma võtnud Sampo Pangast laenu kokku üle 100 miljoni krooni.

"Tegemist on seadusliku mehhanismiga. Kinnistu müük on kõigi huvides," lisab ta. Hadži on optimistlik ja nendib, et mingeid suuri probleeme pole.

Hadži kõrval on Tallinnas aadressil Nõlva 9 asuva kinnistuga seotud ka varasematel aastatel Isamaaliidu tegevuses aktiivselt osalenud ja majandusministri portfelli kandnud Toivo Jürgenson. Tema firmal Toomtsentrum on väike osalus Fransertalis.

"Mina olen oma bürooga selles firmas tõesti omanik, hakkasin Hadžit nõustama. Olen andnud nõu eeskätt ehitusalal, detailplaneeringute ja investeerimiste alal," selgitab Jürgenson. Tema sõnul pole Paljassaare arengukava kuhugi kadunud, koostöölepe linnavalitsusega on olemas. "Küsimus on vaid, millal uus ehitusbuum algab," lisab ta.

Hadžil on ka teine firma - Haltransa, mis rendib Fransertalilt hooneid ja tegeleb laadungikäitlusega.

Tallinna kohtutäitur Priit Petter, kes täidab firma Haltransa kasuks hüpoteegiga tagatud nõuet, ütleb, et esimesel katsel ei õnnestunud kinnistule uut omanikku leida.

"Kinnistu on kordusenampakkumisel hinnaga 482 miljonit krooni, mida majanduskeskkonnast tulenevalt juhtub üsna sageli, kuid positiivne on see, et hea investeerimisobjekti vastu on huvi suurenemas," lausub Petter. "Nõuete suuruste osas ei ole mina kõige õigem inimene rääkima ja seda peaks küsima nõuete omajate käest," lisab ta.

Sampo Pank ei soostu võlanõuet kommenteerima. "Järgime seadustest tulenevaid protseduure ja sellest tulenevalt täpsemaid kommentaare ei saa anda," teatab pank.

Väiksemat võlga küsib Fransertalilt tagasi Hadži äripartnerile Argo Ladvale kuuluv firma Herkimer. Alles möödunud aasta lõpul lisandus varem seatud 15 miljoni kroonisele hüpoteegile novembris veel samapalju. "Ma ei tahaks seda kommenteerida - tundlik teema," lausub Argo Ladva.

Herkimeri võlanõuet täitev kohtutäitur Risto Sepp nendib, et on praegu ühinenud enampakkumisel vara müüva kohtutäituri Priit Petter nõudega. "Seda, kas raha keegi tagasi saab, ei ole võimalik prognoosida," ütleb ta. Sepp ei välistanud, et Fransertali vastu võidakse esitada pankrotiavaldus.

Järgmine enampakkumine toimub 1. aprillil. Suurima võlausaldaja Sampo Panga jaoks on asi naljast kaugel, sest nad lasid end Fransertali bilansis olnud virtuaalsest rikkusest pimestada.

Paljassaare sadama arendajafirma KS Holding tegevjuht Peeter Tibbo ütleb, et Sergei Hadži ja tema firma majandusraskused ning sundmüük ei tohiks arenduspiirkonna üldist kulgu mõjutada.

"Ei näe siin olulist mõju, sest küllap tuleb uus investor ja eks arendamine toimub nii või teisiti etapiviisiliselt," lausub Tibbo. Kui tekib uus omanik, sõltub edasine tema plaanidest. Selge on, et ta peab arvestama selle piirkonna struktuurplaaniga, arendusega, Tallinna linnavalitsuse ja firmade vahel sõlmitud koostööleppega.

Tibbo sõnul on Paljassaare arenduspiirkonna detailplaneering linnavalitsuses ja ametites menetlusel, menetlemine võib võtta määramata aja.

"Seda ei oska öelda. On piirkondi, kus detailplaneeringute menetlemine on kestnud ka 5-6 aastat. Alati tahaks ju kiiremini," räägib Tibbo. Arvestades praegust majandusolukorda ja seda, et mitmed arendused on külmutatud, peab ilmselt ka Paljassaare arenduspiirkond paremaid aegu ootama.

"Halvad ajad ei jää igavesti kestma. Elamufond on Tallinnas vana ning vajab uuenemist," lausub ta.

Paljasaare sadama üks suuromanik, Tallinna endine abilinnapea Toivo Promm ütleb, et perspektiivis pole plaanid muutunud, kuid ajagraafik küll.

"Ehitamise tähtajad nihkuvad ilmselt vähemalt aasta võrra edasi. Mis puudutab Nõlva tänav 9 hinda, siis praegu on kindlasti 500 miljonit krooni 4,8 ha eest "pisut" kõrge hind. Reaalne hind võiks olla praegu heal juhul umbes viis korda väiksem, kui leiduks ostuhuvilisi," räägib Promm.

Promm lisab, et otseselt neid kinnistu müük ei puuduta, samas tugineb see ühisele linnavalitsuse kehtestatud teemaplaneeringule.

Ta ütleb, et olemasolevaid kinnistuid ning hooneid saavad kasutada kliendid transiit-, import- või eksportkaupade ladustamiseks ja laadimiseks-lossimiseks laevadele. Transiitkaupade mahud ilmselt lähimal paaril aastal kasvavad, Venemaa vajab ekspordi kasvu. Analoogne olukord oli ka 1998. ja 1999. aastal.

"Olukord muutub kinnisvara arenduses kohe, kui pangad "kosuvad" ja kvaliteetkinnisvara nõudlus ületab pakkumised. Selleks võib minna mõned aastad aega, elame paremas lootuses edasi," lausub ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:59
    Otsi:

    Ava täpsem otsing