Peatame tarbides majanduskriisi

Äripäev käivitas eelmisel nädalal tarbimiskampaania, kus kutsus kõiki inimesi kulutama nädalas 100 krooni rohkem.

Eestisse on halval juhul tekkimas 100 000 töötut, kuid ka siis on meil ikkagi 600 000 inimest, kelle regulaarne sissetulek on säilinud.

Samas on tarbijausaldus väga madal ning inimesed eelistavad raha hoiustada, mitte kulutada. Selline olukord süvendab ahelreaktsioonina kriisi. Iga ostmata vorstiviilu pärast väheneb põllumehe, kaupleja, vedaja võimekus, majandus kannatab, töötuid tuleb juurde.

Kui aga iga tarbija kulutaks nädalas 100 krooni rohkem, siis jääks alles tuhandeid töökohti. Soomes olevat sellise mõtte teadvustamine lama mõjusalt pehmendanud.

Kui oleksin nüüd iseenda oponent, siis ütleksin, et just säästmine toob Eesti majanduse raskest seisust välja. Sest miks turgutada ehitajaid, keda on niigi palju? Las õpivad uue ameti. Ning milleks tellida sellise hinna eest ajalehti? Küllap turg leiab tulevikus kirjastajad, kes oskavad kulud alla viia, ning ajakirjanikud, kes lepivad väiksema sissetulekuga.

Iseenesest on see liberaalne loogika raudne, kuid absoluuti viiduna võib jõuda absurdini. Järsu majanduslanguse tingimustes ei pruugi ehitajad üldse tööd leida. Ja äkki me ei leiagi nii võimekaid kirjastajaid ja vähenõudlikke ajakirjanikke. Lehed jäävad üldse ilmumata ja majad ehitamata.

Mul tuleb hirm peale, kui mõtlen nendele tuhandetele väike- ja keskmistele ettevõtjatele, kelle käive on kahanenud 30-40 protsenti ning kellel on headest aastatest üleval kopsakad laenud.

Paljusid neist ei suuda pankrotist päästa ei peaminister Andrus Ansip ega ka Äripäeva tarbimiskampaania. Kuid ma ei ole nõus, et kõik nad on pankroti ära teeninud ja nende töötajad on tühja tuule tallajad.