Madalmaade kunsti väärikas väljapanek

Helsingis asuva Sinebrychoffi ja Kadrioru koostöös valminud näitus toob eesti publikuni kahe muuseumi parimad palad 17. sajandi Madalmaade kunstnike teostest.

Näitus "Elu melu" pakub pildikesi 17. sajandi pidustustest, kommetest, silmapiiri taha ulatuvatest maastikest ja rikkalikest vaikeludest.

Hollandi ja Belgia kunstil oli omal ajal tohutu mõju ja menu, mis jätkus hiljemgi. Selle juures hinnati nii sisulist kui ka teostuslikku professionaalsust, millest võeti eeskuju veel ka tulevastel sajanditel. Madalmaade kunstišedöövrite väga lai levik on ehk vähemalt osaliselt tingitud ka teoste suurest arvust, mis seal valmis tehti.

"Elu melu" tähtsamate teoste hulgas on välja toodud Gerard ter Borchi maali "Daam veiniklaasiga" (1665), mis on Soome Madalmaade kunstikogu olulisim teos. Samuti Kadrioru kunstimuuseumi kogudest võiks esmalt mainida Maerten de Vosi töökoja "Kaana pulma" (u 1600).

Laiemale publikule tuntud nimedest on väljas ka Jan Breughel II "Maastik figuuridega" (u 1630) ning viimase ateljees valminud tööd "Andide toomine" (u 1630) ja "Pruudi saatmine" (u 1630).

17. sajandi Madalmaade kunstiateljeed olid sügavalt truud oma meistri stiilile ja traditsioonile, mis oli loomulikult kasulik ka kaubanduslikus mõttes. Suure meistri stiili kopeerimine oli väga populaarne. Mõlemad Kadrioru teosed, nii "Andide toomine" kui ka "Pruudi saatmine" sarnanevad nii figuurikäsitluselt kui ka värvivalikult Pieter Breugheli enda töödega, kuid on tõenäoliselt valminud ikkagi tema ateljees õpipoiste või teiste meistrite käe all.

Madalmaade kunstnikud ei kohkunud ära grotesksuse näitamisest või muljete segamisest. Dirck van Deleni "Kiriku interjöör" (1642) on tehtud nii fanaatilise detailsusega, mis jätab mulje otsekui väänatud reaalsusest. Jan Olise "Kaardimängijate" (u 1645) figuuride näod on aga groteskilähedased.

Autor: Ragne Nukk