Swedbanki fondist haihtus 120 miljonit

Fondi kliente teavitatakse muutusest ning neil on soovi korral võimalik anda kuni 30. septembrini sisse või tühistada varasem fondist väljumise order, teatas Swedbank. Reedel oli fondi maht veel 566 miljonit krooni, nüüd 446 miljonit krooni.

"Me ei saa praegu anda kindlat prognoosi fondi osakute väärtuse edasise käitumise kohta, kuna see sõltub ettevõtete ja kogu majanduse edasisest käekäigust. Kõikide emitentidega teeme aga võlakirjade lunastamiseks aktiivset koostööd. Vajadusel võlainstrumendid restruktureeritakse, pikendades lunastamistähtaegu ning muutes väärtpaberitelt saadava tulu struktuuri," rääkis fondijuht Peeter Piho. "Kuigi valitseva arvamuse järgi on globaalne kriis taandumas, on paljudel 2008. aastast saadik raskustes olnud ettevõtetel just nüüd reservid lõppemas ning nende jaoks on saabunud eksistentsiaalselt otsustav aeg."

Fondiosakute väärtus kujuneb üksikute instrumentide väärtuse summast lähtuvalt reeglitest, mille fondivalitseja on kinnitanud rahandusministri määruse alusel.

Igal esmaspäeval arvutatud fondiosaku puhasväärtus väljendab fondivalitseja hinnangul parimal viisil fondi vara õiglast väärtust, see on arvutatud õiglaselt, lähtudes sellel hetkel teada olevast informatsioonist.

Vastavalt fondi tingimustele arvutatakse järgmine osaku puhasväärtus ka kvartali viimasel pangapäeval, homme.

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein ütles Äripäevale Swedbanki Private Depti võlakirjafondi järsu allahindluse kohta, et kui allahindlust tehes järgiti reegleid, on see olenemata allahindluse suurusest õiguspärane.

"Investeerimisfondid on avatud investeerimisriskile. Kui allahindluse tegemisel on järgitud kõiki kehtivaid reegleid, on järsk allahindlus õiguspärane," teatas Malmstein, kui Äripäev palus temalt kommentaari Swedbanki teatele, et võlakirjafondi Private Dept osaku väärtus hinnati eile 21 protsenti senisest odavamaks.

Küsimusele, kas fond käitus investorite suhtes õiglaselt, vastas inspektsiooni juht, et osaku puhasväärtus kajastab fondi investeerimistegevuse edukust, olemata õiglane või ebaõiglane.

Swedbank sulgeb Intressifondi, Rahaturufondi ja Ida-Euroopa Võlakirjafondi, sest madalate intressimäärade tõttu on investorite huvi rahaturufondide vastu vähenenud, rääkis Swedbanki investeerimisfondide juhi kohusetäitja Jelena Fedotova.

Praeguses turuolukorras on Fedotova sõnul alternatiivsed hoiustamistooted muutunud investoritele tulusamaks kui likviidsusfondid. "Hea alternatiiv on tähtajalised deposiidid, mis pakuvad kindlaksmääratud perioodil fikseeritud tootlust, või üleöödeposiidid," tõi ta näiteks.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et SEB Varahaldus ei ole likvideerinud ega plaani likvideerida tänavu ühtegi fondi.

Danske Capitali tegevjuht Silja Saar toonitas, et fondide sulgemine ei pruugi tähendada ebaõnnestumist, mida Eestis praegu pigem kaldutakse arvama.

"Fondide likvideerimine ja ka nende liitmine või muul moel ümberkujundamine on täiesti tavaline praktika," kommenteeris Saar. "Fondi tegevuse lõpetamine ei pruugi sugugi olla negatiivse maiguga ettevõtmine, läbikukkumisega seostatav, nii nagu Eesti hetkepraktikast järeldada võiks."

Danske Capital ei ole Saare sõnul Eestis sel aastal likvideerinud ühtegi fondi.

Fondide õigeaegne likvideerimine pigem kaitseb investorit, ütles Jürgen Rehemägi, kes on Nordea Luxembourgi fondihaldusettevõtte investeerimisfonde vahendava Nordea Pank Eesti investeerimis- ja säästutoodete juht.

"Fondide õigeaegne likvideerimine pigem kaitseb investorit varade kahanemisest tekkida võivate probleemide eest, nagu ebapiisav riskihajutus või likviidsuse nõrgenemine," põhjendas Rehemägi. Nordea Pank Eesti ei halda ise ühtegi investeerimisfondi ja seega ei saa ka neid likvideerida, lisas ta.