Naised töötavad rohkem, aga raha juurde ei küsi

„Arvatakse, et mehed on agressiivsemad palga juurde küsijad. Tõesti, uuring näitas, et nii oligi,“ tõdes sotsiaalministeeriumi analüütik Liina Järviste.

Viimase nelja aasta jooksul küsis 37 protsenti meestest palka juurde. Peamiselt on tegu üle 30aastase meessooga, kes on tööturul parimal positsioonil. Seejuures on naiste ja meeste üleüldine palgavahe on 30 protsenti.

„Eelmises töökohas, kui ma mehena palka juurde küsisin, tuldi sellega vastu ja seda peeti oluliseks. Seda ma tundsin küll, et mind väärtustatakse mehena seal töökohas tunduvalt kõrgemalt kui neid naisi, kellel oli sama haridustase või kohati kõrgem,“ ütles sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Christian Veske.

Veske hinnangul ei tõtta naised ülemuselt rohkem raha küsima, sest nad ei pea end piisavalt väärtuslikuks. „See on sisse kasvatatud lähenemine naistele. Neid tuleb rohkem julgustada ja nad on väärt endale küsima palka,“ ütles Veske.

Järviste tunnistas, et pole naisena palka juurde küsinud. „Ei ole, sest olen töötanud alati organisatsioonis, kus pole võimalik palka juurde küsida,“ ütles ta. Järviste lisas, et naiste palgaküsimine pole alati seotud isiksusega, vaid ka organisatsiooniga.

Samas näitas monitooring, et palgakärped puudutasid võrdselt nii naisi kui mehi ning mõlema soo esindajad nõustusid nendega peaaegu samal määral. Siiski vastas veidi suurem hulk meestest, et ei tööta aasta pärast enam samal kohal. Seda oli aga Järviste sõnul raske järeldada, kas vastused olid seotud meeste suurema enesekindlusega või tööpuudusega, mis mõjutab rohkem just meessugu. 

Lisaks arvas üle poole meestest, et sobivad juhikohale paremini ja 39 protsenti meesvastajatest leidis, et ettevõttele oleks kasulik, kui juhtivatel kohtadel oleks praegusest rohkem naisi.