Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võlg Taanist murettekitavam
Heido Vitsuri sõnul on Eesti majapidamiste võlakoorem murettekitavam kui Taanil, mis on maailma suurima eraisikute võlakoormusega riik.
Vitsur rääkis, et taanlased on oma ostujõult keskeltläbi kaks korda rikkamad kui eestlased ning jõukus on jagunenud palju ühtlasemalt, mistõttu on Taani elanikkonnast palju suurem osa krediidivõimeline. Teiseks on Taani majandus Vitsuri sõnul tunduvalt stabiilsem, buumist ja majanduskriisist põhjustatud tööpuuduse ja SKT kõikumised jäid seal kaks-kolm korda väiksemaks kui meil.
Eesti edasine käekäik sõltub Vitsuri sõnul eeskätt hõivatuse ja palkade kasvu taastumise kiirusest.
"Paraku ei ole olukord siin kuigi roosiline," ütles Vitsur. "Palgad kasvasid buumiaastatel kaugelt rohkem, kui meie konkurentsivõime oleks lubanud, ega alanenud ka kriisi ajal palju. Meile võib meeldida või mitte, aga oma suurest tööpuudusest me teisiti lahti ei saa kui suhteliselt lihtsate ja seega ka keskpärasest madalamalt tasustatavate töökohtade abil."
Vitsuri sõnul tähendab see, et sissetulekute tase jääb mõneks ajaks kindlasti allasurutuks ja võlatase kõrgeks. See hakkab pärssima sisenõudluse kasvu, mis omakorda hoiab tagasi majanduskasvu ja palkade suurenemist.
Vitsur lisas, et majanduse taastumisel me ainult välisnõudlusele loota ei saa ja seetõttu tuleks kasuks, kui meie võlakoormus hakkaks vähehaaval kasvama.
"Kuid nende suhteliselt väheste kõrval, kes suudavad laenu võtta, on ka neid, kes oma kohustusi täita ei suuda. Aga kokkuvõttes liigub siiski asi normaalsuse suunas," märkis Vitsur.
Autor: Kadri Bank, Indrek Kald, Alyona Stadnik
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.