Küberkaitses peagi inimesed tehnoloogiast olulisemad

Küberkaitse liigub tagasi sinna, et tehnoloogiast olulisemateks muutuvad inimesed, nende teadmised ja oskused, rääkis ta. Priisalu ütlusel peabki küberkaitse põhinema inimestel. "Need vahendid, mis ostetakse, on inimestele töö tegemiseks," märkis ta.

Samuti peaks küberkaitse olema innovatiivne, et kompenseerida seda, mis lahenduste standardiseerimisega on kaduma läinud. Standardiseeritud lahendusi on lihtsam rünnata, selgitas Priisalu.

Väga oluliseks nimetas Swedbanki IT turvaintsidentide käsitlemise meeskonna juht seda, et inimesed omavahel suhtleksid ning lahendid leviks, siis ei pea igaüks ise jalgratast leiutama. "Firmad hoiavad oma infot kiivalt kinni, et konkurendid teada ei saaks," lisas ta. Samas spetsialistid tunnevad üksteist, saavad teineteisele helistada ning koos lahendusi leida. Sellest tekkiv tööaja sääst on päris suur, ent inimesed peavad siis suhtlema nii, et nende ettevõtted sellest aru ei saaks, rääkis Priisalu.

Küberkriisi suurimaid probleeme on tema sõnul inimeste ümberprogrammeerimine. Inimesed käituvad harjumuspärasel viisil, pole kerge neile selgeks teha, et nüüd on kriis ja käitu teistmoodi, riski rohkem, märkis ta.

Kas see, et Eestis on inimesi vähe, on hea või halb, küsis Priisalu. Meil on koordineerimine lihtsam, suudame kiiremini reageerida ja olla paindlikumad, vastas ta ja lisas, et küberruumis käib võistlus aja peale.

"Kindlasti oskavad valitsused kriisisituatsioonides paremini tööd teha kui ettevõtted," kinnitas Priisalu. Ettevõtted on moodustatud tavaolukordades tegutsemiseks, kriisi ajal pole nad tihti mõistlikud, selgitas ta.

Samas märkis Priisalu, et institutsioonid suhtlevad endasugustega, ega oska suhelda võrgustikega. Eriti selgelt ilmnes see 2007. aasta küberrünnakute ajal, mil tehnikud ajasid oma rida ja poliitikud oma rida, lisas ta.

Swedbank Grupi IT turvaintsidentide käsitlemise meeskonna juht Jaan Priisalu rääkis küberkeskkonna kaitsest täna andmesidefirma Santa Monica Networks AS seminaril.