Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reformil läks gaasituru avamisega kiireks

    Reformierakond andis eelmisel nädalal IRLile üle maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle ASi Elering juhatuse esimehe Taavi Veskimägi koostatud eelnõu järgi peab AS Eesti Gaas hiljemalt 1. jaanuariks 2013 eraldama ettevõttest gaasi põhivõrgu ehk viis jämedat gaasitoru üle Eesti.
    Kui Gazpromile kuuluv gaasimonopol ei suvatse selleks ajaks gaasivõrku maha müüa, algatab konkurentsiamet põhivõrgu sundvõõrandamise ja teeb Eesti Gaasile 500 000 krooni trahvi.
    Seaduseelnõu muudatus peaks Reformierakonna soovil jõustuma uue aasta alguses. Teisisõnu, Eesti Gaasil oleks kaks aastat aega põhivõrgule ostja leida ja see müüa ettevõttele, mille omanikud on Euroopa Liidu ettevõtjad.
    Põhimõtteliselt võiks gaasivõrgu ära osta ka AS Elering, kuid neil ei ole teiste pakkujatega võrreldes eelist või ostueesõigust.
    See, et valitsuse juhtparteile on rahast tiine elektri- ja gaasiteema südamelähedane, on teada tõik. Ehk vähem, kuid seda tähelepanuväärsem on asjaolu, et Reformierakonnas ei tegele energeetikaga mitte majanduskomisjoni esimees, oravaparteilane Urmas Klaas või sama komisjoni reformierakondlasest liige Terje Trei. Kirjavahetus energeetika küsimuste üle käib hoopis Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali, oravapartei ühe olulisema "aju" ja otsustaja Rain Rosimannuse - tema on juba aegu tagasi teatanud, et kevadel parlamenti ei kandideeri - ja Hannes Astoki vahel.
    Tartu endine abilinnapea ja peaminister Andrus Ansipi hea sõber Astok kuulub majanduskomisjoni, kuid Äripäeva palvetele kohtuda ning gaasiteemast kõnelda ei ole seni reageerinud.
    Sotsiaalkomisjoni esimees, IRLi liige Urmas Reinsalu ja reformierakondlane Igor Gräzin tegid kevadel nn monopolide ohjeldamise seaduse menetlemise raames ettepaneku, et võiks sama eelnõu raames ka gaasitrassi Eesti Gaasi küljest lahti harutada.
    Mai alguses potsatas Rosimannuse, Astoki ja Michali ning Gräzini postkasti konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa seisukohavõtt, kus ta ütleb, et "põhivõrgu ettevõtte omandi eristamise põhjuseks on see, et juhul, kui põhivõrk kuulub kontserni koos müüjaga, siis võib tal olla huvi vabaturu takistamiseks, näiteks teeb takistusi ühenduste ehitamiseks teiste riikidega".
    Otsa väitel võiks selleks Eesti kontekstis olla ühenduse ehitamine Soome gaasisüsteemiga, mis liidaks Soome ja Balti riikide süsteemid ühte võrku ning looks eeldused ka ühenduste ehitamiseks ülejäänud ELi riikidega ning ka veeldatud gaasi kasutuselevõtu.
    "Praeguses olukorras on nii Balti riigid kui ka Soome ülejäänud Euroopa gaasisüsteemidest eraldatud ja sõltuvad 100% tarnetest Venemaalt," lisas Ots.
    Ta sõnastas ka võimaliku muudatusettepaneku: "Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, ei või olla samal ajal jaotamisteenuse osutaja, gaasi importija ega müüja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb gaasi jaotusteenuse osutamise impordi või müügiga seotud tegevusaladel."
    Toona peaminister Andrus Ansip ja tema tagatuba mõningaid välispoliitilisi asjaolusid silmas pidades mõtet ei toetanud. Juulis käis Ansip aga Leedus visiidil ning muutis ootamatult meelt - põhivõrk on Eesti Gaasist vaja võimalikult kiiresti lahti "ühendada". Trummi hakkas taguma ka Michal, kes lubas juulis-augustis, et juba septembris on vastav eelnõu, sedakorda maagaasiseaduse muutmise seaduseelnõuna riigikogus.
    Michal ise ütleb, et esiteks ei ole tema kindlasti ainus erakondlane, kellele parteis energeetika huvi pakub. Ta kinnitab ka Rosimannuse, Astoki ja Klaasi energiahuvi.
    "Oleme rääkinud läbi erinevate hinnaregulaatoritega. Seda eelnõu ei ole me veel konkurentsiametile saatnud, aga oleme nendega varem vastavatest põhimõtetest rääkinud," selgitas Michal.
    Teiseks ei olevat Reinsalu ja Gräzini idee Eesti Gaasist gaasivõrgu eraldamiseks veel küps olnud.
    Kuigi väidetavasti ettepanekuid siiski arutati.
    Kui Eesti Gaas loobuks võrgust, saaks sinna gaasi müüa ka teised soovijad, mistõttu võib juhtuda, et gaasi hind Eestis alaneb.
    Praegusel juhul liigub Eesti gaasitorudes ainult Vene gaas. Pealegi, seni Gazpromi huvipuuduse tõttu - Soome gaasifirma Gasum on samuti Gazpromi käepikendus, mistõttu ei ole venelastel huvi ettevõtete vahel konkurentsi tekitada - topanud Eesti-Soome gaasijuhtme Baltic Connectori rajamise järel laieneks piirkonna gaasiturg ning siia oleks mõtet rajada siia ka üks veeldatud gaasi terminal (LNG terminal).
    Nii lubas juba mullu juunis endine keskkonnaminister ja praegune Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich, et tema LNG Estonia AS kavatseb Muugale hiljemalt 2014. aastaks rajada 7,5 miljardit krooni maksva LNG terminali. Kui kahe 165 000 m3 mahutiga terminali aastane võimsus on kuni kolm miljonit tonni veeldatud gaasi, siis ainuüksi Eesti turu jaoks seda ehitada ei ole mõtet.
    Reformierakondlasest ekskeskkonnaminister ja praegune lotofirma juht Kranich ei ole ainus, kes tahaks Eestisse gaasiterminali rajada. Sarnane mõte on ka Balti Gaas AS-il, kel on selleks juba ammugi sobiv kinnistu Pakri poolsaarel tuulepargi kõrval välja vaadatud. Esialgsete kavandite järgi peaks samasse piirkonda tulevikus ehitatama ka Eesti-Soome gaasitoru Eestipoolne ots.
    Ka Sillamäe sadam eesotsas Tiit Vähiga mõlgutab LNG-terminali rajamise mõtet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.