Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurbritannial on ees kainenemise kümnend
Eesmärk on kärpida mullu arenenud tööstusriikide seas suurim eelarvedefitsiit 11,4 protsendilt 2,1%-le SKPst ning teha seda kiiresti, enne kui turg närvi kaotab ja laenuraha hinna kõrgeks tõstab.
"Täna (eile-toim) on päev, mil Suurbritannia astub tagasi kuristiku servalt," ütles Osborne, tutvustades parlamendi alamkojas valitsuse kärpekava.
Defitsiidi suurus on praegu 156 miljardit naela (2,7 triljonit krooni). Aastaks 2014/2015 tahab valitsus strukturaalse defitsiidi praktiliselt nulli viia.
Kaalul on Suurbritannia tippreiting AAA, habras toibumine kõigi aegade pikimast majanduslangusest ning Teise maailmasõja ajal loodud sotsiaalkindlustussüsteemi tulevik.
Ees on kainenemise kümnend, ütles valitsuse kärpekava kiitnud Suurbritannia keskpanga juht Mervyn King.
Kärbetega väheneb näiteks Briti välisministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi eelarve 24%. Kaitsekulutused vähenevad 8%. Eraldised kohalikele omavalitsustele vähenevad nelja aastaga ligi 30%. Avalikus sektoris kaob ligi 490 000 töökohta, kuid see on Osborne'i sõnul "vältimatu, kui valitsusel saab raha otsa".
"Eelarvedefitsiidi vähendamine on vältimatu … kui praegu alla vanduda ja plaanid kõrvale heita, viiks see majandusliku hävinguni," ütles Osborne.
Külmutatakse ka eraldised Briti kuningakojale.
Samas tõstab valitsus 2 miljardi naela võrra infrastruktuuriinvesteeringuid. Puutumata jääb teadusuuringute eelarve - 4,6 miljardit naela aastas. Samuti täidab valitsus lubaduse suurendada välisabi aastaks 2013 0,7%-le SKPst.
Pensioniõiguslik iga tõuseb valitsuse plaani järgi aastaks 2020 66-le eluaastale.
Kärbete kõrval tõusevad maksud - pangamaksu eelnõu esitab valitsus juba homme.
"Me ei taha vabastada panku oma panuse andmisest ega taha ka, et nad riigist lahkuksid," ütles Osborne. "Meie eesmärk on saada finantsteenustelt maksimaalset jätkusuutlikku maksutulu." Ja seda mitte ainult ühekordse maksuna, vaid aastateks.
Eriti oluline on Briti valitsuse jaoks olnud "õigluse" mõiste rõhutamine - seda eesmärki teenis otsus kaotada lastetoetused jõukamalt elanikkonnalt. Kriitikute sõnul sellised "progressiivsed" kärped siiski ei õnnestu - avaliku sektori nii jõuline kärpimine puudutab oluliselt enam riigi vaesemat elanikkonda.