Kapo: korruptsiooni enim riigihangetel

Üheks levinumaks korruptsioonikuriteoks Eestis on pistise ja altkäemaksu võtmine riigihangete läbiviimisel, avaldas kaitsepolitseiamet oma aastaraamatus.

Erinevalt nn tavakorruptsioonist iseloomustavad seda valdkonda sageli konspireeritumad kuriteoskeemid. Otsese raha nõudmise ja võtmise asemel kasutatakse varifirmasid või varjatud osalusi firmades, kaubeldakse mõjuvõimuga ning pannakse toime konkurentsikuritegusid. Hangete läbiviimisel eelistatakse teenuste tellimiseks, tööde tegemiseks või vahendite ostmiseks kindlaks määratud ettevõtteid, kellega on eelnevalt kokku lepitud. Altkäemaks ei seisne otse ametnikule rahasumma maksmises, vaid tihti tehakse seda ametniku või tema tuttavatega seotud firmade kaudu. Raha võidakse asendada asjade ostmise või teenuste tellimisega neilt firmadelt. Levinud on ka soovitud lõpptulemuse saavutamiseks ametnikule hüvede ja soodustuste tegemine - näiteks kinkekaartide, reiside ja koolituste näol.

Laiaulatuslik kahju. Pikemas perspektiivis kahjustab selline tegevus konkreetse valdkonna arengut, olgu selleks siis ehitus-, tervishoiu- või mõni teine sektor. Samuti toob see kaasa riigieelarveliste vahendite mittesihipärase kasutamise.

Kapo märgib, et selliste kuritegude tuvastamine on keeruline ja need on raskesti tõendatavad. Nii konkurentidel kui ka tarbijatel on nende olemasolust, ulatusest ja iseloomust teadasaamine raskendatud. Kapo kinnitusel pole traditsioonilised menetlustoimingud, nagu läbiotsimised ja ütluste võtmine, tihti piisavad. Seetõttu kasutatakse ka varjatud jälitustoiminguid.

Riigi tasemel ei ole olulist erinevust kuritegude sooritamiseks kasutatavates meetodites. Siiski toob kapo välja, et Eesti omavalitsusi iseloomustab korruptsiooniriske maandavate meetmete ja kontrollmehhanismide ebatõhusus. Seetõttu on omavalitsuse tasandil üksikametnikul rohkem võimalusi õigusrikkumiste toimepanekuks.