Vähiuuringud tänu eurorahale kõrgel järjel

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse AS (VTAK) loodi 2005. aastal ettevõtete ja organisatsioonide koostöös eesmärgiga päästa elusid ning parandada vähihaigete elukvaliteeti.

Praegu osaleb VTAKi töös 12 partnerit, nende hulgas Eesti suurim haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülikoolidest Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning mitmed ettevõtted nii Eestist, Rootsist kui ka Ameerika Ühendriikidest. Võib öelda, et VTAK toob kokku suurema osa Eestis vähiuuringutega seotud kompetentsist, omades läbi partnerite juurdepääsu kuni 2500 professionaalile ning loob seeläbi sünergia uute vähiravi ja -diagnostika lahenduste loomiseks.

Praegu töös tosin projekti. VTAKi tegevus toimub kahes valdkonnas. Esiteks teraapia ehk uue põlvkonna vähiravimite kandidaatide arendamine, teiseks diagnostika ehk vähi varase diagnostika ning prognostika meetodite arendamine ja rakendamine.

Vähk on komplekshaigus - nimetuse "vähk" alla koondub ligi 350 molekulaarbioloogiliselt eristatavat haigust. Praegu hõlmab VTAKi projektiportfell 12 projekti, neist neli diagnostika ning kaheksa teraapia suunal. Kõik projektid põhinevad partneritevahelisel koostööl.

VTAKi teraapiasuuna projektide üldine eesmärk on jõuda ravimikandidaatideni, mis oleks efektiivsemad ja selektiivsemad kui eelmise põlvkonna ravimid. See tähendab, et VTAKi ravimikandidaadid avaldaksid mõju ainult vähirakkudele ning seega väheneks ravimitest tulenevad kõrvalmõjud.

Suund varasele diagnoosimisele. Diagnostikasuuna eesmärk on leida võimalused, kuidas teatud tüüpi vähke saaks diagnoosida väga varases staadiumis.

Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad võimalused on selle ravimiseks. Diagnostikasuunal on oluline ka arendatavate lahenduste mitteinvasiivsus, st et diagnoosimiseks ei oleks vaja kirurgilist sekkumist.

2009. aastal otsustati VTAKi jätkuvalt toetada tehnoloogia arenduskeskuste programmist, mis kaasab Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ning mida administreerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. See toetus on suunatud kümne VTAKi projekti arendamisesse. Projektide loetelu on kättesaadav meie kodulehelt.

Arengukeskused vajavad riigi tuge. Nende hulka kuulub näiteks projekt, mille eesmärk on toetada välja immunoteraapia hematoloogiliste kasvajate vastu, kasutades patsiendi enda immuunsüsteemi rakke. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Cambrex Tallinn ning AS Celecure.

Teine näide teraapiasuuna projektidest on Tallinna Tehnikaülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ASi Kevelt ja ASi EphaG koostöös halvaloomulise melanoomi vastase vaktsiini väljatöötamine.

Diagnostikasuuna projektide näiteks võib tuua onkogeneetiliste testide arendamise, mida esmakordselt Baltimaades rakendatakse juba haiglates. Kui mõne projekti kohta on konkreetsemaid küsimusi, vastame hea meelega.

Oluline väljund ka tootjatele. Vähiuuringute valdkonnas on ajavahemik avastusest turulejõudmiseni küllaltki pikk - näiteks ravimite puhul võib see olla kuni 15 aastat. Siiski on VTAK ja tema partnerid oma tegutsemise ajal saavutanud palju nii teaduslikult kui ka majanduslikult.

Viimase kolme aasta jooksul on meie teadlased avaldanud 68 teadusartiklit ning sisse on antud 10 rahvusvahelist patenditaotlust. VTAKi teadlaste abil on ette valmistatud 14 lõputööd nii Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Karolinska Instituudis Rootsis. Lisaks läbis VTAK 2010. aastal rahvusvahelise teadusevalvatsiooni.

Majandusliku poole tulemustest tasub ära märkida näiteks vähidiagnostika platvorm, mille arendas välja üks VTAKi partneritest ning mis nüüd on välja litsentseeritud rahvusvahelise korporatsiooni Johnson & Johnson tütarfirmale.

Ühe partneri kaudu müüsime ühe uue patendi Ameerika Ühendriikides börsil noteeritud ettevõttele Cambrex. VTAKi arendustöö tulemusena pakume esmakordselt Baltimaades onkogeneetilisi konsultatsioone ning testimist.

Autor: Riin Ehin