Tootmisjuhtimine tase ei kerki üle keskpärase

"Meil on väga suured käärid tootmisjuhtimise parendamise tähtsuse ja taseme vahel. Mina sellist tulemust ei oodanud," lausus uuringu tegija Kristjan Gans.

Uuringu tellija EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello sõnul hindab enamik ettevõtjatest tootmisjuhtimise taseme oma ettevõttes keskpäraseks, sest neil on olulisi puudusi tootmisprotsessi jälgimise ja seadmete ressursi efektiivse kasutamisega. Samas seadmete tase on ettevõtete hinnangul hea. "Ka hinnatakse oma teadmisi paiguti paremaks, kui uuringu tulemused järeldada lubavad," lisas Kello.

Ericsson Eesti arendusjuht Gans, kes osales uuringu tegijate hulgas praktikuna, märkis, et tootjad ei suuda nimetada kadusid tootmisprotsessis ega tea, kuhu kaob efektiivsus. Samas inimesi osatakse jälgida. "Inimeste efektiivsust tulebki jälgida sama palju, võib-olla isegi natuke rohkem - tootmine on selline karm ala, kuid me ei jälgi tervikprotsessi peaaegu üldse," rääkis Gans.

"Keskpärane" on adekvaatne hinnang. Uuringu järgi on ettevõtete hinnang tootmisjuhtide tööalasele kompetentsusele enamasti keskpärane. Samamoodi hindab tootmisjuhtimist oma ettevõttes Räpina Paberivabriku juhataja Mihkel Peedimaa.

"Kindlasti on meie tootmisjuhtimises arenguruumi - keskpärane on suhteliselt adekvaatne hinnang. Meil on veel paremaid planeerimise võimalusi," nentis ta. "Samuti võiks ressursikasutus olla suurem - nii seadmete kui ka tooraine kasutus peaks olema paremini kontrollitud."

Lahendustest rääkides ütles Peedimaa, et firma otsib tootmisprogrammi, mis võimaldaks planeerimist paremini korraldada. "Kui me suudaksime tootmise veel efektiivsemaks muuta, tähendaks see nii kasumlikkuse kui ka müügimahtude kasvu, tegelikult ekspordi suurenemist. Tootmisjuhtimise paremaks muutmine on igapäevatöö ja eesmärk tegelikult," tõdes ettevõtja.

Peedimaa sõnul on tootmisettevõtete juhid kurtnud, et keskastmejuhtide üldine tase on suhteliselt problemaatiline, neid on raske leida. "Viimased 20 aastat on tootmisjuhtimist suhteliselt vähe õpetatud. Need, kes on, on tihti aegunud õppega."

Uuringu kvalitatiivse osa enimlevinud soovitus oli luua õppekava, milles koolitatakse tootmisjuhte. Paljud firmad heitsid ette, et Eestis ei ole võimalik ülikoolis tootmisjuhiks õppida. "Puudujäägid hariduses on veel märkimisväärsed, siin on riigil palju ära teha," nentis Gans.

"Ettevõtjate jaoks on oluline uurida, millised on levinud metoodikad, mida tänapäeva tootmisjuhtimises kasutatakse, ja siis mõelda, kas neid on vaja eesmärkide täitmiseks rakendada," soovitas ta.

Gansi sõnul on tootmises saanud tähtsaimaks eesmärgiks saavutada kõrge kvaliteet. "Eesti on liikunud odava tööjõuga riigist kvaliteetse tootmise juurde. Oluline on tootmise kvaliteedi ja tarnekindluse parandamine ehk usaldusväärsus, et luua tootmisega rohkem väärtust," ütles Gans.