Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaevalt tahame tagasi viina ja Mehukatti aegadesse
Lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi tõstmine lükkaks inimesed tarbima rohkem kanget alkoholi. Tagasi viina ja Mehukatti peale, niisiis.
Kui Eesti peaks tõesti kaaluma 2,6kordset aktsiisitõusu lahjadele alkohoolsetele jookidele, tekiks olukord, kus lahja alkoholi ühe absoluutalkoholi ühiku hind kaupluses oleks kaks-kolm korda kõrgem kui kange alkoholi puhul. Selline muutus toob kaasa hüppelise absoluutse alkoholi tarbimise kasvu ja sellest tulenevalt ka rahva tervise kahjustamise.
Riigid suunavad tarbijaid. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmed 2011. aastast kinnitavad, et kõige rohkem – ligi neli liitrit inimese kohta aastas – tarbivad Eesti elanikud (ümberarvestatuna 100% alkoholiks) kangeid alkohoolseid jooke. Kuigi lahja alkoholi osa on viimastel aastatel kasvanud.
Enamikus Euroopa riikides kehtib lahjale alkoholile madalam aktsiisimäär kui kangele. Hispaanias lisati õlu hiljuti riiklikus teavituskampaanias isegi toidupüramiidi, mis tutvustas tasakaalustatud toitumise juurde käivaid toite ja jooke. Riigid suunavad oma tarbijaid pigem mitte eelistama kangeid alkohoolseid jooke ning olulisim põhjus selleks on mõju tervisele.
Lahja ja kange alkoholi aktsiiside ühtlustamine mitte ei suurendaks, vaid vähendaks lahjade alkohoolsete jookide pealt saadavat maksutulu. Seda ühelt poolt seoses tarbimise liikumisega kange alkoholi suunas, mõnedes tarbijagruppides ka salaalkoholi suunas. Teiselt poolt seetõttu, et lahjasid alkohoolseid jooke hakataks ilmselt ostmas käima naabrite juures Lätis. Selline piiriülene kaubandus eksisteerib kõikide riikide vahel, kus on märgatav aktsiisierinevus.Meie puhul viiks aktsiisi tõstmine 2,6kordseks Eesti viie kõige kõrgeima õlleaktsiisiga riigi hulka Euroopas.
Äri, aga mitte hoolimatu. Jah, õlle tootmine (nagu ka mittealkohoolsete jookide ja vee tootmine) on minu juhitava ettevõtte tegevusala ja äri. Aga mitte hoolimatu ja lühiajalisi huvisid silmas pidades tehtav äri.
Eestis tegutsevad õlletootjad on eneseregulatsiooni korras seadnud oma toodetele ja reklaamidele piire. Siia kuulub näiteks otsus mitte toota kangemat kui 7% õlut, samuti selliseid jooke mitte sisse tuua ega reklaamida.