Eesti majandusedu eeldab innustavaid eeskujusid

Majandus ei ole vähem tähtis valdkond kui kultuur, sport või poliitika. Ettevõtjate koht ühiskonnas on olnud väiksem, kui nende roll tegelikult vääriks. Selle koha saavutamise üks võimalus on ka Eesti aasta ettevõtja tunnustamise konkurss, mis on toonud meie majandusellu elevust juba kuus aastat. Teiste ettevõtjate edulood inspireerivad. Eriti see, et edu saavutamine ei sõltu vanusest, haridusest, rahvusest või kapitalist. Kõige tähtsam on geniaalne idee ja selle teostamine. Idee geniaalsusele ei saa me aga kunagi enne kinnitust, kui me oleme selle teostanud.

Sageli on konkursil parimaks osutunud inimesed, kellest üldsus enne võitu suurt kuulnudki polnud. Nad on olnud ettevõtetest, mis on tagasihoidlikkusest hoolimata väga edukad. Tuntus ei tähenda tingimata edu ja vastupidi.

Kuigi Jaan Puusaagist ja Ruth Oltjerist on kujunenud just pärast konkursi võitu selged majandusvaldkonna arvamusliidrid, ei ole küsimus tegelikult selles, kes võidab, vaid Eesti ettevõtjate ja majanduse kui elutähtsa tegevusvaldkonna laiemas tunnustamises. Majandus toob leiva lauale mitte ainult sellega tegelejatele, vaid kogu riigile.

Tunnustamine motiveerib ka tunnustatut ennast saavutama veelgi enam. Ühe mäe vallutamine kinnitab, et ma saan hakkama ja tekib soov vallutada uus – veelgi kõrgem mägi. Aasta ettevõtjad Priit Alamäe ja Taavi Kotka saavutasid võidu ja tunnustuse teisel katsel ning see on hea näide ettevõtjate järjepidevusest ja oma saavutuste mõistmisest.

Majandus on Eestis viimasel “viisaastakul” jäänud selgelt tagaplaanile. Kriisi tõttu edulood välja ei paistnud, pigem ikka probleemid. Kuid probleemid ettevõtlusega tegelema ei motiveeri, seda teevad ikka võimalused. Majandus ei ole lotomäng – kuigi õnne on vaja, on eelkõige töö ja pühendumine see, mis edu toob. Seda kinnitas mõni aasta tagasi Euroopa 500 juhtiva ettevõtja hulgas tehtud uuring, mille järgi on töökus ainuke, mis kõiki edukaid inimesi ühendab. Ülejäänud omadused olid inimeseti erinevad.

Eesti ettevõtja puhul võib eraldi välja tuua, et ta on liiga tagasihoidlik – mõtleb, et töö kiidab tegijat. Kuid kaasaegse majanduse konkurents on sedavõrd tihe, et ilma aktiivse turunduseta võib ka väga hea toode jääda keskpäraste, kuid agressiivse müügitegevusega toodete varju. Samamoodi nagu väga hea toode vajab konkurentsis teadlikku turundust, vajab seda ka väga hea ettevõtja.

Välismaalased on julgemad. Iga aastaga on konkursile juurde tulnud Eestis tegutsevaid välismaalasi, kes on palju julgemalt valmis oma saavutusi esitlema. Sel aastal osalevad näiteks Kanada ja Prantsusmaa taustaga ettevõtjad, on olnud väliseestlasi ja mõni aasta tagasi pääses finaali mitu soomlast. Välismaalased mõistavad ehk paremini, mis tähtsus on turundusel, tuntusel ja tunnustusel, et kasvada ja areneda. Kasv ja areng on aga ainsad viisid, kuidas jätkuvalt tihenevas konkurentsis edu saavutada.

Ettevõtjate rambivalgusse toomisel on ühiskonna jaoks veel üks oluline külg: nad muutuvad sotsiaalselt tundlikumaks ja tahavad oma edu ühiskonnaga jagada. Hea näide sellest on Pärnumaa tekstiiliettevõtte ASi Wendre omanik Peter Hunt, kes vahetult pärast tiitlivõitu käivitas koos Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga erakordse heategevusprojekti, millega kingiti järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuus tekk ja padi. See tähendas kingitust ca 45 000 perele.

Väga paljudel ettevõtetel on tänapäeval oma sotsiaalne tegevuskava ning erinevate sponsorluste ja heategevuskampaaniate kaudu investeeritakse keskkonda, kus elatakse ja tegutsetakse.

Tunnustamise kõrval on väga oluline, et riik oma ettevõtjaid ei ahistaks. Demotiveeritud ettevõtja on majandusele sama halb nagu demotiveeritud töötaja. Ebamõistlikud maksud on näiteks Rootsist paljude lugupeetud ettevõtete peakontorid ja omanikud minema peletanud ning neid tagasi meelitada on peaaegu võimatu. Kui riik on oma usaldust ettevõtjate suhtes kuritarvitanud, kulub selle taastamiseks mitme põlvkonna jagu aega.