• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majandusedu eeldab innustavaid eeskujusid

    Eesti vajab motiveeritud ettevõtjaid, kes tahavad saavutada ­uusi kõrgusi. Vajab noori, kes tahavad ette võtta ja ettevõtjaks hakata. See tee väärib ühtlasi tunnustust ja lugupidamist. Ettevõtja täiendab elukeskkonda palju enam kui näiteks keskpärane poliitik. Ettevõtlusest koguneb maksuraha, ettevõtjatest sõltuvad sajad tuhanded töökohad ja töötajate rahulolu. See on hoolivale ettevõtjale suur vastutus.

    Majandus ei ole vähem tähtis valdkond kui kultuur, sport või poliitika. Ettevõtjate koht ühiskonnas on olnud väiksem, kui nende roll tegelikult vääriks. Selle koha saavutamise üks võimalus on ka Eesti aasta ettevõtja tunnustamise konkurss, mis on toonud meie majandusellu elevust juba kuus aastat. Teiste ettevõtjate edulood inspireerivad. Eriti see, et edu saavutamine ei sõltu vanusest, haridusest, rahvusest või kapitalist. Kõige tähtsam on geniaalne idee ja selle teostamine. Idee geniaalsusele ei saa me aga kunagi enne kinnitust, kui me oleme selle teostanud.
    Sageli on konkursil parimaks osutunud inimesed, kellest üldsus enne võitu suurt kuulnudki polnud. Nad on olnud ettevõtetest, mis on tagasihoidlikkusest hoolimata väga edukad. Tuntus ei tähenda tingimata edu ja vastupidi.
    Kuigi Jaan Puusaagist ja Ruth Oltjerist on kujunenud just pärast konkursi võitu selged majandusvaldkonna arvamusliidrid, ei ole küsimus tegelikult selles, kes võidab, vaid Eesti ettevõtjate ja majanduse kui elutähtsa tegevusvaldkonna laiemas tunnustamises. Majandus toob leiva lauale mitte ainult sellega tegelejatele, vaid kogu riigile.
    Tunnustamine motiveerib ka tunnustatut ennast saavutama veelgi enam. Ühe mäe vallutamine kinnitab, et ma saan hakkama ja tekib soov vallutada uus – veelgi kõrgem mägi. Aasta ettevõtjad Priit Alamäe ja Taavi Kotka saavutasid võidu ja tunnustuse teisel katsel ning see on hea näide ettevõtjate järjepidevusest ja oma saavutuste mõistmisest.
    Majandus on Eestis viimasel “viisaastakul” jäänud selgelt tagaplaanile. Kriisi tõttu edulood välja ei paistnud, pigem ikka probleemid. Kuid probleemid ettevõtlusega tegelema ei motiveeri, seda teevad ikka võimalused. Majandus ei ole lotomäng – kuigi õnne on vaja, on eelkõige töö ja pühendumine see, mis edu toob. Seda kinnitas mõni aasta tagasi Euroopa 500 juhtiva ettevõtja hulgas tehtud uuring, mille järgi on töökus ainuke, mis kõiki edukaid inimesi ühendab. Ülejäänud omadused olid inimeseti erinevad.
    Eesti ettevõtja puhul võib eraldi välja tuua, et ta on liiga tagasihoidlik – mõtleb, et töö kiidab tegijat. Kuid kaasaegse majanduse konkurents on sedavõrd tihe, et ilma aktiivse turunduseta võib ka väga hea toode jääda keskpäraste, kuid agressiivse müügitegevusega toodete varju. Samamoodi nagu väga hea toode vajab konkurentsis teadlikku turundust, vajab seda ka väga hea ettevõtja.
    Välismaalased on julgemad. Iga aastaga on konkursile juurde tulnud Eestis tegutsevaid välismaalasi, kes on palju julgemalt valmis oma saavutusi esitlema. Sel aastal osalevad näiteks Kanada ja Prantsusmaa taustaga ettevõtjad, on olnud väliseestlasi ja mõni aasta tagasi pääses finaali mitu soomlast. Välismaalased mõistavad ehk paremini, mis tähtsus on turundusel, tuntusel ja tunnustusel, et kasvada ja areneda. Kasv ja areng on aga ainsad viisid, kuidas jätkuvalt tihenevas konkurentsis edu saavutada.
    Ettevõtjate rambivalgusse toomisel on ühiskonna jaoks veel üks oluline külg: nad muutuvad sotsiaalselt tundlikumaks ja tahavad oma edu ühiskonnaga jagada. Hea näide sellest on Pärnumaa tekstiiliettevõtte ASi Wendre omanik Peter Hunt, kes vahetult pärast tiitlivõitu käivitas koos Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga erakordse heategevusprojekti, millega kingiti järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuus tekk ja padi. See tähendas kingitust ca 45 000 perele.
    Väga paljudel ettevõtetel on tänapäeval oma sotsiaalne tegevuskava ning erinevate sponsorluste ja heategevuskampaaniate kaudu investeeritakse keskkonda, kus elatakse ja tegutsetakse.
    Tunnustamise kõrval on väga oluline, et riik oma ettevõtjaid ei ahistaks. Demotiveeritud ettevõtja on majandusele sama halb nagu demotiveeritud töötaja. Ebamõistlikud maksud on näiteks Rootsist paljude lugupeetud ettevõtete peakontorid ja omanikud minema peletanud ning neid tagasi meelitada on peaaegu võimatu. Kui riik on oma usaldust ettevõtjate suhtes kuritarvitanud, kulub selle taastamiseks mitme põlvkonna jagu aega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.