Kaukveri sütitavad firma kiired kasvuaastad

“Kuule, saad veel 15 minutit oodata? Mul on vaja üks tööintervjuu lõpetada,” küsib Kaukver. Ootan firma peakontori fuajees. Tööintervjuud on pea­aegu igapäevane osa Kaukveri tööst – ta on firmas olnud vähem kui aasta ja Twilio töötajate arv on selle ajaga rohkem kui kahekordistunud.

Twilios on palgal umbes 250 inimest, enamik neist San Francisco kesklinna peakontoris. Kontor on mõnusa õhkkonnaga ja hierarhia ei mängi siin suurt rolli. Kuigi Kaukver kui tootearendusjuht kuulub firma juhtkonda, on tema laud ja töökoht kõigi teiste kõrval.

Kohvipausist tööpakkumiseni. Kaukver lausub, et ütles Twilio esimese tööpakkumise ära ja sattus lõpuks firmasse tööle täiesti juhuslikult. Ta on kohalikku ettevõtluskultuuri palju tundma õppinud. “Üks kohaliku kultuuri õppetundidest on lühikesed kohvikohtumised, mida ei tasu kunagi ära jätta. Kui keegi pakub võimalust, siis võta vastu, sest kunagi ei tea, mis võib tulla. See töökoht tuli samuti ühest sellisest juhuslikust kohtumisest,” selgitab Kaukver.

Skype’is töötamise ajal käis Kaukver tihti Räni­orus ja soov maailma näha kutsus teda tagasi. “Tahtsin olla osa teisest kultuurist ja hiljem see Eestisse tagasi viia,” ütleb Kaukver, kes on enda sõnul eluga maailma riskikapitali ja tehnoloogia ­Mekas igati rahul.

Kuna Twilio pole otseselt lõppkasutajale mõeldud toode, ei ütle firma nimi tavainimesele palju, ent arendajate hulgas on tegu hinnatud ettevõttega. Tuntumate nimede seas pakub Twilio tehnoloogialahendusi Coca-Colale, Sonyle, eBayle, Uberile ja Hulule. Äsja seitsmesse Euroopa riiki laienenud firmal plaan vallutada üleilmne turg.

Kuid millega firma tegeleb? Kaukver selgitab, et nad on pilvepõhine tarkvaraplatvorm, mis võimaldab ettevõtetel ja tarkvaraarendajatel oma rakendustesse ja toodetesse kiiresti ja lihtsalt telekommunikatsioonivõimalused lisada.

“Oleme nagu tõlkekeskus keerulise telekomimaailma ja arendajatele juba tuttavate arenduskeelte vahel,” selgitab ta ja toob näiteks, et kogu taksoteenuseid pakkuva Uberi ärilogistika on nende toel üles ehitatud. Alustamiseks on vaja krediitkaarti ja natukene koodimisoskust, misjärel saab juba saata ja vastu võtta sõnumeid, teha kõnesid ja palju muud.

Üks omapärasemaid näited Twilio tehnoloogia kasutamisest on see, kuidas üks Kanada mees tegi endale karuseiresüsteemi. Metsas elavatele karudele on pandud kaelavööd ja igal karul on oma Twilio number, mida jälgides saab mees teada, kus karu liigub. “Kas me ootasime, et meie teenuseid sedasi kasutatakse? Ei! Kas see on võimalik? Jah!” on Kaukver vaimustuses arendajate mõttelendudest.

Kogemus hoiab ära eksisamme. Töö Twilios sobib Kaukverile, kes vastutas ka Skype’is tootearenduse eest. “Samast valdkonnast ja sama kiire kasvuga ettevõttest tulnuna on mul õnnestunud juba paar halba asja ära hoida ja kohe algusest ­õigesti tegutseda,” märgib Kaukver, kelle hinnangul on Twilio võrreldes Skype’i arenguga praegu umbes aastas 2005 või 2006.

Kaukveri sõnul pakub talle suurimat väljakutset firma ulatuse suurendamine ja see oli ka üks peamisi kriteeriume, miks ta töö vastu võttis. “Need kiired kasvuaastad meeldisid mulle ka Skype’i juures. On kerge kaos, kuid sul on vaja struktuur paika panna. See sütitab mind,” ütleb ta elavnenult. “See ei ole minu jaoks, kui tuleb mingit asja kruttida või 0,25% optimeerida. Selles on teised paremad.”

Kaukver töötas Skype’is üheksa aastat, sealhulgas Microsofti all. Oma endise tööandja minek maailma ühe suurima tehnoloogiafirma hõlma alla on tema sõnul positiivne. “Kindel kodu. Microsoftil on meeletud võimalused Skype’i platvorm inimesteni viia. Ainuüksi reklaamile kulutatav raha avaldab muljet. Läheb seest soojaks küll, kui näen Skype’i logo mõnes reklaamis,” ütleb Kaukver.

“Jaan Tallinn (Skype’i üks loojaid – toim) ütles kunagi, et Skype’i ülim eesmärk on saada sama suureks kui MSN,” lisab Kauk­ver. Lõpuks võttiski Skype üle Microsoftile kuulunud MSN Messengeri.

Kas Skype tappis MSNi? “Me ei tapnud teda ära. Ütleme, et võtsime oma embusse,” naerab Kaukver. “Peabki kõrged eesmärgid seadma, müts maha Jaani ees,” lisab ta.

Skype kui Eesti äriülikool. Kaukver ütleb, et Skype’i ei tasu alahinnata, sest see on olnud justkui Eesti tehnoloogia- ja äriülikool. “See on andnud juurde maailmatasemel kogemusega inimesi, kes teavad, kuidas ehitada globaalset ette­võtet,” märgib ta ja rõhutab, et paljudes Eesti idufirmades on Skype’i pärandit selgelt näha.

Üks selline firma on tema sõnul Transfer­Wise, kelle üks asutajaid on Skype’i esimene töötaja ­Taavet Hinrikus. Kaukver on sellesse firmasse investeerinud ja nõu andnud. “See on rohkem selline tõmbesuhe – nemad küsivad ja mina aitan,” selgitab Kaukver.

Teine ettevõte, mida Kaukver nõu ja rahaga ­aitab, on Pipedrive. Sügisel Pipedrive’i investorite ringi astunud Kaukver sattus kuu hiljem ootamatult ühte kampa NBA korvpallilegendi Shaquille O’Neali ja Ränioru ühe mõjuvõimsa tarkvarageeniuse Vivek Ranadivéga, kellest said samuti Pipedrive’i investorid. Ranadivé juhib NBA korvpalliklubi Sacramento Kingsi üle võtnud investorite gruppi, kelle hulka kuulub ka O’Neal.

Kuidas on O’Nealiga samas kambas olla? “Ma ei teagi!” vastab Kaukver. “Elu on lihtsalt selline. Ma olen tagasihoidlik tüüp ja sellise asjaga küll eputama ei lähe,” naerab ta.