Sooja talve mõju pole häma

Energeetika on nii soojus- kui ka elektrienergia tootmine ning soe talv vähendab ka elektrienergia tarbimist, sest elektrist saadakse samuti soojust. Tarbimine kipub sealjuures vähenema just ettevõtetes. Elektrienergia tarbimist mõjutab ka selgem taevas – sademerohkematel perioodidel kulub seda valgustuse jaoks rohkem. Need on tõsiasjad, millele ilmselt keegi vastu ei vaidle.

Vähenes nii tootmine kui ka tarbimine. Soojusenergia tootmine vähenes Eestis esimeses kvartalis 11,5% eelmise aastaga võrreldes. Elektrienergia tootmine vähenes 19,3%, kuid elektrienergia tarbimine vähenes oluliselt vähem, vaid 5,2%. Tarbimine vähenes seejuures ettevõtetes üle 8%, samas kui majapidamised suurendasid elektrienergia tarbimist ligi 4%. Ette­võtete elektritarbimise vähenemisel võib olla mitu põhjust: tootmismahu vähenemine (eriti kui maht väheneb energiamahukates sektorites, näiteks keemiatööstuses), energiasäästlikum tarbimine ja teiste energiaallikate kasutamine.

Kuid eeltoodud numbrid viitavad ka sellele, et elektrienergia tootmise vähenemise taga ei ole üksnes Eesti ettevõtete väiksem elektrienergia tarbimine.

Elektrienergia tootmine vähenes ka seetõttu, et Eesti importis elektrienergiat rohkem (numbrid näitavad, et kasv oli 45%) ning samas eksportis elektrienergiat vähem (kahanemine 10%). Import tuli Soomest odavama elektrienergia näol, eksport aga vähenes seetõttu, et Eestil oli väiksem võimalus lõunanaabritele elektrit müüa. 2013. aasta I kvartalis tarbiti Eestis toodetud elektrist siin 76%, sel aastal 89%.

Lätis ei muutunud. Niisiis vähenes Eesti elektrienergia positiivne ekspordibilanss I kvartalis enam kui poole võrra, samas kui näiteks Lätis jäi negatiivne ekspordibilanss (ehk siis import oli ekspordist suurem) enam-vähem sama suureks. See tähendab, et elektrienergia ekspordil-impordil oli Eesti majanduskasvule negatiivne mõju, kuid Lätis mõju ei olnud. Praegu küll andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt ostsid lõunanaabrid elektrit rohkem Venemaalt.

Soe talv ja elektrienergia mõjutasid Eesti majanduskasvu kahte kanalit pidi: ühelt poolt vähenes kohalik tarbimine (ja seega vähenes ka vajadus rohkem toota või importida); teisalt importisime me rohkem ja eksportisime vähem. Kui bilanss oleks olnud teistpidi või isegi jäänud samaks, oleks ilmselt ka Eestis elektrienergia tootmismahud olnud suuremad.