Nõrk lüli äriregistris

Nimelt eeldab Äriregister, et sinna esitatud andmed on õiged ja valesid või vigaseid andmeid kontrollitakse vaid tagantjärgi.

See on oluline probleem, sest registripidaja heausksust kasutavad ära ligi poolt Eesti ettevõtete maksuvõlga hoidvad variisikud, kes ei anna teadlikult oma kontaktandmeid, kirjutab 13. juuni Äripäev kaaneloos.

Head lapsed kasvavad vitsata vs kõigile korraga peksa. "Äriregister lähtub põhimõttest, et registrile esitatakse õiged andmed. Kui registripidajale saabub teade, et registris olev aadress on vale, kontrollib ta aadressi õigsust ja teeb vastavaid järelepärimisi," vastas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi küsimusele, mida on ette võetud Äriregistris esinevate valeandmetega võitlemiseks.

Selline suhtumine on vastuolus näiteks rahandusminister Jürgen Ligi ideega, mis sunnib kõiki ettevõtteid maksupettuste tabamiseks alates novembrist 1000eurostest tehingutest maksuametile aru andma. Jürgen Ligi kommentaari teemale ei õnnestunud Äripäeval saada.

Maksuamet: on probleem; ministeerium: ei ole. Justiitsministeeriumi andmeil pole valede kontaktandmetega ettevõtete küsimus aga laialdaselt levinud. "Vajaduse korral parandatakse andmed õigeks või kutsutakse ettevõtjat üles andmeid parandama," kommenteeris Pärnamägi.

Valeandmetes näeb probleemi maksu- ja tolliamet, mis juhtis näiteks tänavu märtsis justiitsministeeriumi tähelepanu vale aadressiga 661 firma kohta. Maksuameti tulude osakonna juhataja Triin Raaper rõhutas, et andmete õigus on nii riigi, võlausaldajate kui äripartnerite huvides.

Ministeerium: statistika ei näita kurtitarvitusi. Raaper selgitas, et äriregistri andmed on esmaseks infoallikaks tarbijatele ja koostööpartneritele. Näiteks saab siis enne koostööd kontrollida, kellega äri ajama hakatakse ning millised riskid sellega kaasneda võivad. Samuti sõltub sellest Raaperi sõnul see, kui kättesaadav on firmade kohta käiv statistika ja nende andmete pealt pakutavad teenused, kui palju kulub riigil aega firmadega suhtlemisel ning milline pilt paistab Eestist välismaal.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik rõhutas aga, et äriregistri valeandmete statistikast ei saa välja lugeda seda, kui palju on aadresse kuritarvitatud ning ettevõte pahatahtlikult valele aadressile registreeritud.

Sisutühi andmete kogumine ei kanna eesmärki. Maksuameti hinnangul lahendaks olukorra see, kui registripidajale esitatavad andmed oleks kontrollitud. See eeldab aga registripõhimõtete muutmist ning registripidajal kontrollijate arvu tõstmist. Kui muudatusi ei tehta, on maksuameti hinnangul tegemist sisutühja andmete koondamisega.

Kodutu tankisti firmad said aadressiks korteri. Äripäev kirjutas eelmisel reedel kaaneloos, et ligi pool Eesti ettevõtete maksuvõlast on variisikute taga peidus. Neid isikuid tabada on aga keeruline - aadressid on kas olematud või valed ning telefoni tõstavad hoopis kolmandad isikud.

Näiteks tipprestorani Dominic omanikule Rein Kärkile kuulunud raskustes ja võlgades kinnisvarafirmade omanikuks sai kodutu variisik. Mõlemad tema nimele liikunud firmad olid registreeritud ühte korterisse Haabersti kortermajas ja sellest, et seal need ettevõtted ei asu, andis Äriregistrile teada eraisik.

Pea kuu aega pärast teate saamist on Äriregister aadressi lihtsalt ära kustutanud ja täna puudub firmal aadress sootuks.

Kümned firmad ühises kodus. Lisaks aadressi puudumisele esineb variisikute puhul ka, et juhatuse liikme asukohariik jäetakse määramata. Nende üles otsimine võtab aga maksuametil tavapärasest rohkem aega. Asukohariigita juhtumeid on viimasel kahel aastal esinenud 208. Tihtilugu esitatakse registrile vaid e-posti aadress ning telefoninumber. Variisikute e-posti aadress ja telefoninumber on aga kui must auk, millelt kontaktilootust ei ole.

Ei ole ka ainulaadne, kus ühele kontori aadressile registreeritakse kümneid äriühinguid. Üheks selliseks näiteks on Tatari tänav 64, mille seitsmendale korrusele on registreeritud ühtekokku 21 ettevõtet, millest üks on pankrotis ning 19 kustutamishoiatusega.

SAMM SAMMULTKuidas valeandmed välja juuritakse?

1. Äriregister avastab või sellele teatatakse valeandmetest.

2. Äriregister teeb järelpärimise isikult, kelle valeandmed on avastatud.

3. Kui kahe nädala jooksul ei ole registripidajale vastatud, teeb või parandab registripidaja kande ise.

4. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.

Allikas: Justiitsministeerium

Maksu- ja tolliamet saab kahe nädala pärast õigusi juurde, mille tulemusel võib majandustegevuse keelu saada 250 inimest.

Need 250 isikut on korduvalt vähemalt 5000eurose maksuvõlaga firma maha jätnud ja neile kuulub pea pool, 120 miljonit eurot, ettevõtete maksuvõlast. Hetkel on ärikeeluga 409 inimest.

1. juulist kehtima hakkava majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt võib majandushaldusasutus majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu ettevõtjal või temaga seotud isikul majandustegevuse keelata.

Isik kaotab õiguse tegutseda otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises.

Advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Loor seadusemuudatuses võluvitsa ei näe. Ta kommenteeris, et maksuhaldur ei saa majandustegevust keelata, sest haldur ei ole majandushaldusasutus, ent maksuhaldur võib üritada siiski sellele seadusele tugineda.

"§ 36 on niivõrd karm tagajärg, et selle koht on pigem karistusseadustikus. Sellist keeldu saab pigem rakendada pärast korraliku menetluse läbiviimist, mitte et sisuline menetlus algab majandustegevuse keeluga pihta," märkis Loor.

Samuti on rahandusministeeriumis ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse muudatus seoses vastutusmenetluse sätetega. Muudatusega laieneb vastutus ka faktilistele ettevõtte juhtidele, kes reaalselt äriühingu maksejõuetuse põhjustasid. Praegu kehtib see kriminaalmenetlusest, ent tulevikus soovitakse seda rakendada ka haldusmenetluses.

- 3200 eurot võib saada trahvi Äriregistrile valeandmete esitamise eest. Tänavu on trahvihoiatus tehtud 28 korral.

- 661 äriühingu andmed ei vasta Äriregistris tegelikkusele. Sel aastal on Äriregistri andmetes avastatud 190 vale aadressi, mida on enam kui eelmisel aastal kokku (149). 208 korral on äriühingu juhatuse liikme asukoht määramata.

Autor: Marta Jaakson, Rivo Sarapik