Saneerimisnõustaja: ettevõtjad ootavad agooniani

Sageli jäävad ettevõtjad saneerimisega hiljaks.  Foto: PantherMedia/Scanpix
Marge Väikenurm • 3. veebruar 2017
Jaga lugu:

Advokaadibüroo LMP saneerimisnõustaja ja juristi Urmas Trossi sõnul alustavad ettevõtjad firma päästmisega liiga hilja. Samuti tuleb saneerimiskava liiga kiiresti esitada.

„Meil lastakse negatiivsel ehk majandusraskustel minna liiga kaugele. Äritegevusega alustamisel saab poole aasta pealt ennustada, kas äriplaan täitub või ei. Raskuste tekkimisel mõeldakse, et äkki ikka olukord laheneb, punnitan edasi. Küsimus on puhtalt aga äris: kas toodab või ei. Enne viimast agooniat tasub mõelda, kas saan muutusi teha või pean investori kaasama,“ rääkis ta. „Äritegevuse tervist tuleb jälgida. Kui ta tööle ei hakka, tuleb teha süda kõvaks ja öelda nägemist või kui seda saab parandada, peab sellega aktiivselt tegelema.“

Trossi hinnangul tulevad saneerimisel sageli mängu emotsioonid: võlausaldajad ei usalda, saneeritaval on iga hinna eest päästmissoov. "Kuigi saneerimine ei tähenda teeotsa lõppemist."

Rahaline kate

Kõige tähtsam on saneerimisele minevale ettevõttele investorite tugi. „Kui rahalist katet saneerimiskavale peale ei tule, peab küsima, kui tõenäoline on saneerimise elluviimine. Mõne tellija äralangemine ei tähenda, et nüüd on kõik, saneerimiskava ei toimi. Kui ettevõte jätkab saneerimise ajal tegevust, siis võib ta uusi lepinguid juurde saada,“ rääkis Tross.

Tross on nõustanud viie ettevõtte saneerimist. Üks oli aknatootja Glaskek, mille pinnalejäämine oli tõenäoline, aga viimasel hetkel hüppas investor alt. Ees ootas pankrot. Sama teed läksid ka teised neli firmat.

Rahastajate leidmine on pikk protsess, mis võib võtta aega poolest aastast kuni aastani. Saneerimismenetluse alustamisest saneerimiskava esitamiseni on ettevõtetel aega ainult kaks kuud – nii lühikest aega peab Tross saneerimisseaduse nõrkuseks. Kava koostamiseks vajavad ettevõtted vähemalt poolt aastat, et leida lisaraha.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas