Prantsuse ettevõtjad ei tahaks jälle pettuda

Sest lisaks maksukergendusele lubas Macron samal ajal ka lõpetada olukorra, kus Prantsusmaa krooniliselt euroala eelarvedefitsiidi normi rikub.

Ettevõtjad olid pettunud, kui Prantsusmaa peaminister Edouard Philippe teatas läinud teisipäeval, et kapitalitulu ja varamaksude reform lükkub 2018. aasta asemel 2019. aastale. Reaktsioon oli tugev, nädalavahetusel kiirustas peaminister teatama, et juba tuleva aastal kärbitakse makse kokku 7 miljardi euro võrra, kirjutas agentuur Bloomberg.

„Usaldusnäitajad on praegu kõrged, kuid juba on märke, et asju on hakatud edasi lükkama. Reformid ja maksukärped tuleb ära teha nii kiiresti kui võimalik, muidu ei jää see optimism kestma,“ ütles Bloombergile Galeries Lafayette kaubamaja operaatorfirma tegevjuht Philippe Houze.

Maksukoormus Prantsusmaal on 48% SKPst ning avaliku sektori kulutused küünivad 56%-le SKPst. Mõlemad näitajad on kõrgeimad Euroopa Liidu riikide seas.

Prantsusmaa ei ole suutnud oma eelarve kulusid ja tulusid tasakaalus hoida 1974. aastast saadik ja on pidevalt palunud ajapikendust euroala eelarvedefitsiidi normi täitmiseks. Hiljuti selgus riigikontrolli analüüsist, et selle aasta defitsiit tõotab taas tulla prognoositust kõrgem, kuna eelkäijalt päranduseks saadud riigirahanduse seis on arvatust kehvem. Läinud aastal oli riigieelarve defitsiit lubatud 3% asemel 3,4% SKPst.

Nädalavahetusel kinnitas rahandusminister Bruno Le Maire Lõuna-Prantsusmaal toimunud majanduskonverentsil, et valitsus püüab leida kärpekohti, mis võimaldaks ellu viia nii maksukärped kui ka eelarvedefitsiidi kontrolli alla saada. „Me peame oma poliitikale andma maksimaalse tõuke viieaastase valitsusmandaadi alguses,“ ütles ta. „Kõik meie sõnumid räägivad Prantsusmaa majanduse põhjalikust muutusest. Me peame alustama kiiresti.“

Läinud nädalal Prantsusmaa parlamendis tutvustatud maksupaketis lubas Philippe muuhulgas aastaks 2022 ettevõtte tulumaksu määra alanemist praeguselt 33,3 protsendilt 25%-le, et Euroopa keskmisele järele jõuda. Kokku lubas peaminister mandaadi lõpuks maksukärped vähemalt 20 miljardi euro väärtuses.