Eesti naiste aktiivsus ettevõtluses üha kasvab

Mullu oli Eestis ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni kolm ja pool aastat tegutsenud naiste osakaal ligi 12% valimis küsitletud 18-64aastastest naistest. 2014. aastaga võrreldes kasvas see kolmandiku võrra. Andmeid naiste ettevõtlikkuse kohta kogutakse küll igal aastal, kuid võrreldakse kahe aasta lõikes.

Eri riikide ja piirkondade naisettevõtlust analüüsivast raportist selgub, et naiste aktiivsus ettevõtluses kasvab nii Euroopas kui kogu maailmas. Globaalselt kasvas möödunud aastal naiste ettevõtlusaktiivsuse näitaja TEA indeks ehk naiste varase faasi ettevõtlusaktiivsus võrreldes 2014. aastaga 10%.

See näitaja Eestis oli 11,7%, Lätis 9,6%, Soomes 5,6% ja Saksamaal kõigest 3,1%. Euroopas üldiselt on naised ettevõtlusega alustamise võimaluste suhtes varasemast ka optimistlikumad.  

„Eestis tunnetavad naised ettevõtet luues enam uusi ärivõimalusi. Umbes 80% juhtudest on naised ettevõtlusega alustanud võimalustest lähtuvalt ja vaid 20% juhtudel vajadusest sunnituna. Vajadus- ja võimaluspõhise naisettevõtluse vahekord on Eestis ja Lätis sarnane Soome ja Saksamaaga ning jälgib arenenud riikide mustrit,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. 

Naiste ettevõtlusaktiivsus kasvab kogu maailmas ning möödunud aastal alustas raporti andmetel ettevõtlusega 163 miljonit naist ning 111 miljonit tegutses juba töötavas ettevõttes.

„Huvitav on fakt, et globaalselt kasvab naiste ettevõtlusaktiivsus majanduslanguse ajal ja kahaneb majanduskasvu ajal. Samas on see hästi seletatav üldise trendiga, et globaalses vaates on naisettevõtlus enamasti vajadus- ja mitte võimaluspõhine ning siingi eristub Eesti muust maailmast positiivselt,“ selgitas Danilov.

Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Kiiresti on kasvanud nende naiste hulk, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad lähiajal alustada. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad naise vanuse kasvades, eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub vähem atraktiivseks ning teadvustakse enam ettevõtlusega kaasnevaid riske. 

Populaarsemad valdkonnad, kus naised ettevõtlust alustavad on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine.

Tegutsemine FIE või vabakutselisena on Eesti naiste seas viiendiku võrra vähem levinud kui meeste seas. Maailma kõrgeimad vastavad näitajad on Prantsusmaal, Hollandis ja Norras, kus kolmandik või isegi pool naisettevõtjatest on vabakutselised.

Raport toob välja, et enam kui kolmandik Eesti alustavaid naisettevõtjaid on orienteeritud innovatsioonile ja ettevõtluse kasvule, plaanides värvata uusi töötajaid ning alustada ekspordiga. Samas on Eestis  teiste võrdlusriikidega võrreldes kõrgem äritegevuse katkestamise näitaja.