Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võrgutasud võivad langeda juba tulevast aastast
Eelmisel aastal langesid Eesti Energia Elektrilevi võrgutasud kahel korral, ühtekokku pea 9 protsenti, uut võrgutasu langetust võib oodata tulevast aastast.
Võrgutasude senise langetamise tegi võimalikuks kaugloetavate arvestite kasutuselevõtt, millega langesid võrgukaod, rääkis energiafirma juht Hando Sutter eile Eesti Energia aastatulemuste pressikonverentsil. Teine põhjus oli Eleringi võrgutasude langemine, mis samuti kandus edasi lõpptarbijatele esitatud arvetele.
Jätku on oodata juba järgmisel aastal. „Töö edasise langetamise nimel käib ja peatselt läheme konkurentsiameti juurde, et 1. jaanuarist 2019 võiks tulla juba järgmine langetamine," rääkis Sutter. Konkurentsiamet andis riikliku energiafirma võrguettevõttele suunise tasusid langetada 2016. aasta lõpus, tasusid langetati lõpuks 2017. aasta juulis ja novembris.
„Langetuse kogu mõju eelmine aasta täielikult käibesse ei jõudnud, sest muutused tehti aasta keskel ja lõpul, osa mõjust jääb ka 2018. aastasse,“ märkis Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.
Sutter märkis veel, et langevate võrgutasude kõrval tuleb raha teenida ka võrguäris, mistõttu on ettevõte osalenud vabaturul infrastruktuuri hangetes. „Lisaks Tallinna tänavavalgustusele läks Elektrilevi juhtimisele möödunud aastal ka Tartu tänavavalgustus. Sellega on 40% Eesti tänavavalgustusest võrguettevõtte juhtida. Võib öelda, et nii Tallinnas kui ka Tartus optimeerimiseks võimalusi on,“ ütles Sutter.
Võrguteenuse osakaal Eesti Energia müügituludest ja kulumieelsest kasumist on vastavalt 33 ja 40 protsenti, nii et tasude langetamine oli nähtav ka aastatulemustes. Müügimaht kasvas 2,1 protsendi võrra, kuid lõpptulu langes 2,1 protsendi ehk 5,3 miljoni võrra 247,4 miljonile eurole. Kulumieelne kasum langes 112,6 miljonilt eurolt 107 miljonile eurole.
Võrgukaod olid möödunud aastal 343,4 gigavatt-tundi ehk 4,7 protsenti võrku sisenenud elektrist, aasta varem oli see vaid 293,4 gigavatt-tundi ja 4,1 protsenti. Muutuse põhjustas asjaolu, et Laagri alajaamas avastati, et aastatel 2015-2017 oli jäänud mõõtmata 34 gigavatt-tunni ulatuses energiat.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.