Eesti Energia valmistub rajuks hinnatõusuks

Kütteõli hind on maailmaturul tõusnud nii kõrgele, et Eesti Energia maksab sama kõrget ressursitasu, kui see oli enne ressursitasu sidumist maailmaturu hinnaga. Tulu õlimüügist kasvas 10 protsenti, kuid toodang vähenes samal ajal isegi 15 protsenti. Põhjuseks oli Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul hooldusremont ettevõtte õlitehases.

„Mingi aeg aastas tuleb need hooldused ära teha ja nüüd oleme enam-vähem sealmaal, et kolmandas kvartalis toota nii palju, kui tootmisvõimsus vähegi võimaldab,“ rääkis Avila reedel ettevõtte majandustulemuste tutvustamisel.

Õlitööstus polnud ainus energiafirma sektor, mis teises kvartalis põhjaliku remondi läbis. Kolm miljonit eurot kulus baasinvesteeringutes ajatatud töödele enam kui aasta tagasi.

Näiteks Auvere elektrijaam oli terve juuni hoolduses, viimane test enne üleandmist ehitajalt tehti juuli algul ning praegu on see jälle täiskoormusel tööl. Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul on lõplik üleandmine veel ainult paberimajanduse küsimus.

Terve teise kvartali oli kapitaalremondis ka Balti elektrijaama koostootmisplokk ning kaks kõige vanemat Eesti elektrijaama plokki on juba pikemat aega konserveeritud, oodates kõige soodsamat tootmisvõimalust, sest plokke tohib kasutada veel ainult piiratud arv tunde, enne kui kasutamisest lõplikult eemaldatakse.

„Vanu plokke hoiame praegu sügiseks-talveks, tõenäoliselt järgmise aasta esimese kvartali lõpuks, teise alguseks need jäävad tootmisest välja,“ ütles Sutter.

Seda, et elektri ja kütuse hind on tõusuteel, on näha olnud juba kevadest saadik, kuid alles nüüd on selge, et hinnad on tõesti tõusnud 2013. aasta tasemele. Arvestades, et 1. augustil läheb remonti Leedu–Rootsi elektrikaabel NordBalt, saab Baltikumi lõunaosas niigi kõrge elektri hind lisatõuke, milleks Eesti Energia ongi valmistunud.

„Kahju, et mina selleks sõnumitoojaks osutusin, kes välja ütles, et elektri hind tõuseb. Nüüd on jäänud mulje, nagu Eesti Energia tõstaks hindu. Tegelikult ei ole Eesti tarbimine ja tootmine Põhjala kõrval kuigi suur ning hinnatõusu peamine ja ainus põhjus on kehv olukord Põhjamaade hüdroreservuaarides,“ rääkis Sutter.

Eesti Energia küll hindu ei määra, kuid on selge, et elektri kõrge hinna tingimustes, eriti siis, kui tegemist on infrastruktuuriküsimustega, nagu mainitud Nordbalti remont, muutub Eesti Energia põlevkivist toodetav elekter igati konkurentsivõimeliseks.

Tavatingimustes on Põhjamaade hüdroelektrijaamadel eelis, sest soojuselektrijaamade toodangu hinda mõjutab oluliselt süsinikuheitme kvoodihind, mis viimastel kuudel on drastiliselt tõusnud.

„Kuskil 10 miljonit tonni süsihappegaasi tekib meil, kui keskmiseks hinnaks arvestada 15 eurot tonnist, siis 150 miljonit eurot läheb riigile sellest,“ arvutas Sutter. Praegu on kvoodihind isegi kõrgem, 17,5 euro tasemel.

Süsinikukvoodi kõrge hind sööb juba praegu Eesti Energia kasumit. Elektritootmise kulumieelsest kasumist viis see teises kvartalis laias laastus 5 miljonit eurot, mida oli isegi rohkem kui viimasest ülekandetasude langetusest tekkinud kasumi vähenemine 3,9 miljoni euro ulatuses.

Eelmisel aastal 9 protsenti langenud võrgutasude mõju ei ole veel tervenisti käes, veel suuremat langust on oodata aasta lõpus, kuid tuleval aastal terendab ettevõttel veel üks tasude langemine. „Läbirääkimised konkurentsiametiga käivad, 5–7 protsenti on eeldatav tasude langus ning 2022. aastaks langevad tasud ühtekokku ligikaudu 10 protsenti,“ selgitas Sutter.

Elektrilevi eraldamist kontsernist Sutter tõenäoliseks ei pea ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infraettevõtete uuringu sidumist Elektrilevi saatusega nimetas ta ajakirjanduses tekkinud pealkirjaks.

Üht- või teistpidi on vähemalt ettevõtte nõukogus kinnitatud viieaastases strateegias selgelt Elektrilevi jätkamine kontsernis sees. Nimelt oodatakse Eesti Energialt, et oluliselt kasvavad sissetulekud vaba turu tingimustes pakutavatest teenustest. Juba praegu juhib ettevõte Tartu ja Tallinna tänavavalgustuse varustust, aga osaletakse ka maapiirkondade internetiühenduse viimase miili hankel ning soovitakse oma osa leida elektril töötava ühistranspordi taristu juhtimises.

Iseenesest on selles strateegias sees ka järgmise Enefit280 õlitehase ehitamine, kuid konkreetset investeerimisotsust Sutteri sõnul enne aasta lõppu oodata ei ole.

Taastuvenergia osakaalu tõstmises mängib olulist rolli Nelja Energia loodetav ostmine, milleks konkurentsiametite nõusolek loodetakse saada sügiseks. „Lätist nõusolek anti, ootame veel Leedu ja Eesti ameti otsust,“ kommenteeris ta.

Iseenesest läheb koos Nelja Energiaga Eesti Energiale üle ka ostetava ettevõtte eeltöö rajada Hiiumaale avamere tuulepark. „Eks me võta kõike sammhaaval, aga kuskil tuleb elektrit toota, Eestis on tuuleolud head, nii et küllap ka avamerepargid tulevad,“ ütles Sutter.

Suurematest projektidest on Eesti Energial lähemal ajal eel veel tuulepargi rajamine Soome, sealsel taastuvenergia riiklikul vähempakkumisel loodab ettevõte osaleda juba järgmise aasta algul.

Kõik arendused ja ka varasemate võlakirjade maksmine nõuavad raha, kuid koos viimaste krediidiliinidega on Eesti Energial likviidseid vahendeid 750 miljonit eurot, kinnitas Avila.