Äripäev • 8. november 2018
Jaga lugu:
Kriiside leevendamiseks mõeldud stabiliseerimisreserv on negatiivsete intresside tõttu väärtust kaotanud.
Kriiside leevendamiseks mõeldud stabiliseerimisreserv on negatiivsete intresside tõttu väärtust kaotanud.   Foto: EPA

Negatiivsed intressid söövad kriisiraha

Septembri lõpul oli Eesti stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 412 miljonit eurot, kuid viimastel aastatel on reservi tulusus olnud negatiivne, teatas rahandusministeerium.

Reservi maht on aasta algusest vähenenud turuväärtust arvestades ligi 242 000 euro võrra. Samas on sel aastal stabiliseerimisreservi paigutatud veidi alla 1,1 miljoni euro.

Ministeeriumi teatel mõjutab reservi tulusust negatiivsete intressimäärade keskkond. Riigikassa investeerimisreeglitesse sobivate euroala riikide võlakirjade tootlused on kuni nelja-aastase tähtajani negatiivsed, samuti on negatiivsed üldjuhul ka euroala pankade hoiuste ja võlakirjade lühiajalised intressimäärad.

Foto: rahandusministeerium

Reservi vahenditest ligikaudu kaks kolmandikku (65%) on paigutatud väga väikese krediidiriskiga riikide valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35%) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.

Reservi mahust moodustavad valdava osa ehk 97% võlakirjad: Belgia valitsuse võlakirjad (18,7% reservi mahust), Prantsusmaa valitsuse võlakirjad (18,2% reservi mahust) ja Hollandi valitsuse võlakirjad (10,2% reservi mahust). Hoiused moodustavad reservi mahust 3%.

Fookus väärtuse säilitamisel

Rahandusministeeriumi teatel on stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt