1960: migratsioonipumba kümnend

Kuidas tipikad ekskavaatoritehase vallutasid

Tallinna ekskavaatoritehases töötas erinevatel aegadel üksteist TPI kursusevenda, nemad olid ka uue põlvkonna drenaažiekskavaatori loomise taga.

Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse tehnoloogia eriala tudengitele pakuti poole stuudiumi peal võimalust asuda õpingute kõrvalt tööle Tallinna Ekskavaatoritehasesse, esialgu jooniseid parandama. Pakkumisest haaras kinni kümme kursusevenda. Enamik neist kaitses 1958. aasta juunis diplomiprojektid, mis põhinesid uue põlvkonna ekskavaatori mitmesuguste sõlmede originaalsel lahendusel, ka masina katseeksemplar oli kaitsmise ajaks valmis. Selle baasil tootis tehas 1960ndatel aastatel erinevaid ekskavaatori mudeleid üle 3600. 1970. aastal pälvisid ekskavaatorite loojad Nõukogude Eesti preemia, laureaatide nimekirjas oli ka viis jutuks oleva kursuse meest.

Andekatest kursusevendadest inseneride hulgast kasvasid välja hilisem tehase peadirektor, peainsener, mitu peakonstruktorit, peatehnoloog ja mitmed büroojuhatajad. Tehases töötas pikemat või lühemat aega üksteist kursusevenda, viimased neist koondati ASi Eesti Talleks kollektiivist 1996. aasta lõpus.

Ekskavaatoritehase konstruktorite punt, nende seas ka neli kursusevenda said omal ajal hakkama ennekuulmatu teoga – nad kaebasid üleliidulise ministeeriumi aseministri peale Moskva kohtusse ja kaheksa aastat hiljem said võidu. Nimelt lubas NSV Liidu ehitus-, teede- ja kommunaalmasinaehituse ministeerium maksta ekskavaatoris rakendatud kuue autoritunnistuse eest kokku 20 000 rubla, aga ei täitnud lubadust. Pettunud konstruktorite julge ettevõtmine lõppes sellega, et Moskva Kiievi rajooni rahvakohus kohustas ministeeriumi maksma autoritunnistuste omanikele kokku üle 50 000 rubla. Ja aseminister sai kinga.

Allikas: „Ühe masinaehitajate rühma lugu“.

Autor: Väinu Rozental