Pange Nordica päästevestid valmis

Hiljuti avaldatud auditis andis riigikontroll hävitava hinnangu valitsuse otsustele osutada Estonian Airile ebaseaduslikuks osutunud riigiabi. Lõpuks läks lennufirma pankrotti.

Sarnast rada kulgeva Nordica (endine Nordic Aviation Group) juhatuse liige Erik Sakkov prognoosis mullu sügisel uuele riigifirmale kasumit parimal juhul 2018. aastaks, kuid minister Kristen Michal lükkas selle lootuse aasta võrra edasi.

Nordica kui riigifirma elu ei ole kindlasti lihtsaks tehtud. Eelkäija Estonian Air pidi täitma riikliku lennufirma rolli. Aastatega oli see mõneti kasvanud ka rahvuse ja uhkuse sümboliks, mistõttu lõpu poole oli aina raskem Estonian Airist loobuda. Pigem otsis valitsus iga võimalust, et jätta raharaskustes organisatsioon ellu. Maksku mis maksab.

Estonian Airi ellujäämiskursuste hind oli kõrge, kuna sinna pumbati kümneid miljoneid eurosid. Lootuses, et äkki kuidagi veab ikka välja. Euroopa Komisjoni otsus aga nullis selle mõtte. Valus oli vaadata Estonian Airi kukkumist. Samas aga leiti, et oleks aeg alustati uuesti nullist ja võtta ette uus juriidiline keha, kuhu pumbata järgmised kümned miljonid eurod maksumaksja raha.

Seni on raske aru saada, kuidas Nordica plaanib saavutada majanduslikku edu. Ettevõtte juht Jaan Tamm viitab küll start-up’iks olekule, aga see ei õigusta veel suurte kulude teket. Ettevõttel peab olema ka kindel äriplaan ja strateegia, kuidas hakata hiljem end iseseisvalt majandama.

Nordica kasumlikkuses kahtleb ka riigikontrolli auditi koostamises osalenud ja Estonian Airi endine juht Toomas Peterson. Tema heidab ette, et (lennundus)äris ei ole võimalik pikaajaliselt ellu jääda, kui puudub äriplaan. Isegi kui ettevõtte juhtide peas on see juba koostatud, siis nõukogu pole sellele veel oma heakskiitu andnud. Ettevõtte lühiajalised sammud nagu pilootide koolitamine ja lennukite rentimine on avalikult teada, kuid mismoodi minnakse edasi kahe, viie või kümne aasta pärast, jääb vastuseta.

Nordica sünd ei ole kõigele vaatamata ootamatu, kuna paanika vältimiseks pidi riik kiirelt tegutsema. Estonian Airiga oli seotud palju kliente ja ootusi, millele uus lennufirma pidi suutma vastata. Samas näitas just Estonian Airi turult kadumine, et konkurendid olid varmad kohe kohta üle võtma. Tegelikult senini jääb Nordica turuosa marginaalse 10–15 protsendi juurde.

Nagu näitasid Nordica esimesed kuud ja nagu on näha sisuliselt praeguseni, siis ettevõte on veel kasvuraskustes. Lihtsamad näited on lendude hilinemised ja turuliidri kaotamine airBalticule. Uus riiklik lennufirma üritab küll uue nime ja uute inimestega saavutada Estonian Airile püüdmatuks jäänud edu, kuid tegelikkuses pikendatakse lihtsalt eelkäija agooniat.

Kui Nordica jääb täieõiguslikult riiklikuks lennufirmaks, siis vajab ettevõte konkreetset plaani, kuidas edu saavutada. Vastasel juhul tuleb selle päästmiseks raha aina edasi pumbata.