Palo: Nord Streami uuringule jah

Olen päri Äripäeva juhtkirja (29.08) mõttega, et Eesti vajab Nord Streami üle otsustamiseks praeguse emotsionaalse eitamise asemel kainet arutelu. Kainet ja pragmaatilist lähenemist pole meile vaja mitte üksnes Nord Streami puhul, vaid üleüldse Venemaasse suhtumises.

Meeldib see meile või mitte - Venemaa oli, on ja jääb meie naabriks. Kas Eesti riik on tõesti rahul tänaste ekspordimahtudega, sealhulgas Venemaa suunal? Venemaa ekspordi osatähtsus koguekspordis on viimased kümme aastat püsinud umbes 10%l. Samas suurusjärgus ekspordime Lätti. Mitmed juhtivad koalitsioonipoliitikud ütlevad, et ekspordi suurendamine Venemaale oleks justkui ohtlik Eesti iseseisvusele, mistõttu pole läbimurret suhetes Venemaaga ka vaja. Enamik majandusinimesi pole aga selle väitega nõus. Ühinen viimastega. Ma ei ole kuulnud veenvat selgitust, miks on optimaalne just 10%line ja mitte näiteks 20%line osakaal. Soome on seadnud endale piiri, et ekspordimahud Venemaale võivad olla kuni 30% riigi koguekspordist. Naaberriigi Venemaa turg on suur ning kasvav. Kuna Eesti tooted on seal heas kirjas, on ka sisenemisbarjäärid meie ettevõtjatele väiksemad. Samuti unustatakse rääkimata, et majanduslikku riski kätkevad endas kõik ekspordipartnerid. Ei ole otstarbekas panna kõiki mune ühte või kahte korvi.

On tõsiasi, et Eestile ei tõuse otsest majanduslikku kasu Nord Streami gaasitoru Eesti majandusvetesse paigaldamisest, sest ka praegu on Vene gaasiga varustamine piisav. Küll aga on võimalik kaudne kasu. Sotsiaaldemokraadid on ka seetõttu välja öelnud, et poliitilistel põhjustel ei peaks takistama Nord Streamile Eesti vetesse uurimisloa andmist. Otsus peab tuginema põhjalikul eelneval analüüsil ja mitte emotsioonidel ning olema ühtviisi mõistetav nii Lääne-Euroopale kui ka Venemaale. Vastavat luba ei saa anda enne, kui on läbi viidud põhjalik keskkonnamõjude hindamine. Uus uurimine olgu erapooletu, kuhu erinevate rahvusvaheliste ekspertide kõrval peavad olema kaasatud ka meie teadlased ja asjatundjad, kes esindavad Eesti huve.

Mis puutub energeetikasektorisse laiemalt, siis Eesti peab enam tähelepanu pöörama energiaallikate mitmekesistamisele. Mõistlik on jätkata ettevalmistusi LNG terminali ehitamiseks, et vähendada sõltuvust monopoolsest Vene gaasist. Samuti tuleb välisvahendite kaasabil jõudsalt arendada taastuvenergeetikat, mis lõppkokkuvõttes aitab meid muuta vähem sõltuvaks välistest energiaallikatest ning on perspektiivis soodsam fossiilsetest CO2 emiteerivatest kütustest.

Autor: Vilja Kiisler, Urve Palo