Artikkel
  • Hea wifi-lahendus töötab iseenesest ja annab efektiivseid turundusvõimalusi

    Arvestades, et iga inimene toob kontori juhtmevaba võrku juurde keskmiselt 2–3 seadet ja samal ajal peavad võrguseadmed rahuldama erinevaid töösituatsioone, on nõuded tänapäeva wifi-ruuteritele ääretult kõrged.

    Keegi ei lepi enam aeglase või katkeva internetiühendusega ja seega peavad teenusepakkujad suutma leida erinevate tootjate seast üles parimad.
    Valgusti koos WiFi tugijaama, tänava videovalve ja IoT seadmetegaFoto: GoNetwork OÜ
    ASi Hoolekandeteenused IKT juht Ago Lumeste kiidab innovatiivseid Ruckuse wifi-seadmeid, millega kõik töötab justkui iseenesest. „Meie eelnev lahendus oli Mikrotik-ruuteritel põhinev võrk. Probleem oli, et erinevad ruutereid tuli erinevalt seadistada ning puudus korralik keskhaldus. Samuti olid ebamugavad nende tarkvarauuendused,” meenutab ta, lisades, et tänase Ruckuse lahendusega on ununenud, et kusagil on reaalselt olemas mingisugused ruuterid.
    Laia valikut pilveteenuseid pakkuva GoNetwork OÜ tegevjuhi Siim Valdmetsa sõnul on nemad spetsialiseerunudki just Ruckuse võrgutehnoloogiale, mis on parima hinna ja kvaliteedi suhtega. „Ruckus lahendab klientide jaoks hulgaliselt probleeme, alates laitmatult kvaliteetse internetiühendusega kuni erinevate lisateenusteni nagu positsioneerimisega seotud võimalused. Need laiendavad ette­võtete turundusvõimalusi ja viivad reklaamimaailma täiesti uuele tasemele.”
    Rääkides wifi-seadmete paigaldamisest, ütleb Valdmets, et parim oleks ehitada võrk majja juba ehituskäigus, sest siis saab sellele kiirelt ja probleemivabalt peale ehitada erinevaid lahendusi. Kui aga hoones veel Ruckuse võrku pole, saab selle sinna ikkagi rajada, kuigi veidi komplitseeritumalt. „Aga sellepärast ei pea jääma saama parimad lahendused, kui on soov need hiljem paigaldada,” toonitab ta.

    Ruckus lahendab klientide jaoks hulgaliselt probleeme, alates laitmatult kvaliteetse internetiühendusega kuni erinevate lisateenusteni nagu positsioneerimisega seotud võimalused. Need laiendavad ette­võtete turundusvõimalusi ja viivad reklaamimaailma täiesti uuele tasemele.

    Siim Valdmets
    GoNetwork OÜ tegevjuht

    Ruckuse lisafunktsioonid

    Üks osa ruuterite tööst on loomulikult kvaliteetse traadita interneti tagamine nii ärikliendile kui ka nende külalistele, aga see pole kõik – wifi sisse on ehitatud nii-öelda mõõtmine. Kinnisvarahaldajatel ja äripindade omanikel on oluliseks teemaks inimeste liikuvus – kust kuhu kõige rohkem inimesi liigub, kus peatutakse ning näiteks millised riiulivahed kauplustes on kõige käidavamad. Wifi annab võimaluse anonüümselt koguda infot isikute liikumisest ja annab üleüldiselt ülevaate, mis territooriumil toimub. Tegemist on sisuliselt positsioneerimise tehnoloogiaga, et jälgida inimeste liikumisharjumusi.
    Näitena võib tuua Balti jaama ja selle ümbruse, mis on hetkel testversiooni mõttes kaetud wifi-võrguga, kust saab informatsiooni, kust inimesed tulevad ja kuhu lähevad. „Näiteks tulevad inimesed rongidelt ning kui on teada, et mingi osa neist suundub koheselt süüa otsima, võiks toidukoht teha juba rongis endale reklaami. Ja seejärel saab mõõta, kas tänu reklaamile hakkas rongist ka rohkem külastajaid toidukohta tulema,” selgitab Valdmets.
    Analüütika on täna väga oluline äritegevuse osa ning wifi annab selleks suurepärased võimalused: näiteks saab mõõta, kui hästi turunduskampaania töötas ehk kui palju tõi poodi uusi kliente, palju korduvaid külastajaid ja mis olid näiteks populaarsemad riiulivahed. Lisades siia kaasainfo, saab teada reaalse kampaania tulu ehk kui palju poodi sisenenud klient keskmiselt raha kulutas ning iga mitmes klient üldse ostu sooritas.
    Wifi andmete esimeste testide juures oli üllatav see, et Tallinnas on 60–70% telefonikasutajatest wifi sisse lülitatud. Ning see on üle ootuste hea tulemus. Tegelikult ei ole meil iial varem olnud võimalust oma äripinnal mõõta, kui palju käib korduvkülastajaid, palju uut rahvast. Kaua inimesed erinevates kohtades viibivad ning mis radu pidi liiguvad.
    Statistka annab kaupmehele ülevaate kui kaua kliendid poes viibivad, kus parasjagu liiguvad ning kui palju on uusi tulijaid ja kui palju korduvaid kliente

    Internet kõigile!

    Koostöös linnade ja omavalitsustega on mõistlik paigaldada avatud tasuta wifi-võrk tõmbekeskustesse, et kus liigub palju turiste, sest see on suurepärane mõõdik külastajate käitumismustrite kohta – kust kuhu liigutakse, milliseid vaatamisväärsuseid meelsamini külastatakse jne. Kohalikule omavalitsusele annab see palju kasulikku anonüümset informatsiooni liikumiste kohta, samal ajal kui turistid saavad kasutada tasuta traadita internetti. Seejuures pole vaja peljata, et wifi-võrk jälgib inimesi, sest see on seadusega keelatud ning süsteem loob hoopis igale seadme numbrile oma unikaalse koodi, mida ei saa omanikuga kokku viia.
    Suurepärane võimalus avaliku wifi-võrgu ehitamiseks on algatus WiFi4EU, mille abil soovitakse pakkuda kodanikele tasuta wifi-ühendust avalikes kohtades nagu parkides, väljakutel, raamatukogudes, tervisekeskustes ja muuseumides kõikjal Euroopas. Selleks on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda 15 000-eurost toetust, mida tuleb kasutada wifi-seadmete paigaldamiseks sellistesse avalikesse kohtadesse, kus tasuta ühendust veel ei pakuta. Toetuse saamiseks pöörduge GoNetworki poole.

    Asjade internet jõuab õige pea kõigini

    Vee- ja energiatarbimist, ventilatsiooni ja CO2 mõõtmist ning valgustuse juhtimist on võimalik tänapäeval kättesaadavate vahenditega mõõta ja targalt juhtida. Ei lähe palju aega enam, kui targad seadmed on osaks meie kõigi elus, sest tasuvusaeg asjade internetti ehk IoT seadmetesse on kahenenud varasema 10+ aasta asemel 2–3 aastale.
    „Andmete maailm on olnud tänaseni suhteliselt salajane ehk kui keegi soovis oma kinnisvara küttearvet või soojuskulu mõõta, olid tarkvaratootjaid teinud need süsteemid kinniseks. IoT võimaldab sellest probleemist üle saada, muutes need tehnoloogiad soodsaks ja kättesaadavaks ning iga veidigi tehnikat jagav inimene suudab neid seadmeid integreerida oma süsteemidega. Nii saab võtta olemasolevatest andmetest välja palju vajalikku infot ning juhtida oma seadmeid targalt ja säästlikult töötama,” ütleb GoNetwork OÜ tegevjuht Siim Valdmets.
    See tähendab sisuliselt, et suudame radiaatorid muuta nii targaks, et nad oskavad võtta arvesse ilmaennustust. Kui kahe päeva pärast lubab külma, teab süsteem, et mis hetkel peab hakkama kütma, et õigel ajal olla sobival temperatuuril. Samalaadse näite võib tuua moodsate koosolekuruumide broneeringusüsteemide kohta: kui ruum ei ole kolmel päeval nädalas kasutusel, pole mõtet seda ju nendel päevadel ka kütta ning automaatika oskab neid tingimusi arvestada.
    Asjade internet võimaldab olla oma asjadega kontaktis mõlemat pidi – võrgus olevad seadmed annavad läbi andurite informatsiooni enda ja ümbritseva olukorra kohta, aga on samas valmis võtma vastu ka omaniku korraldusi tegutsemiseks. Suured andmevood on tinginud andmete salvestamise ja analüüsimise liikumise pilveplatvormidele, kus big data ehk suurandmete analüüsiga luuakse pidavalt uusi kasulikke teadmisi.
    „Meie näeme IoT süsteemide sihtrühmana täna põhiliselt ärikliente, kinnisvararentnikke, -haldureid ja -omanikke, kes soovivad pakkuda oma kinnisvarale lisaväärtust. Tuleme neile heal meelel appi ja aitame välja töötada pindadele mõõdikute abil süsteeme, tänu millele saab koguda käitumismustreid, mida nii kinnisvaraomaniku kui ka rentniku heaks tööle panna,” ütlev Valdmets. „IoT arendused jätavad eksimustele vähe ruumi ning panevad kommunikatsioonisüsteemid ja elektroonikaseadmeid läbimõeldult ning kulutõhusalt tööle.”
    GoNetwork pakub laia valikut pilve­teenuseid alates kodulehe majutusest kuni pilveserveri lahendusteni. Teenuste valikus on e-posti kontode majutus, virtuaalserverite, hübriidserverite ja privaatserverite lahendused, serverkapi kohad andmeside keskuses, kiire andmeside jms.
    Suurettevõtetele pakutakse abi kiirete wifi-võrkude ehitamise ja mitmekülgsete IoT-võrkude rajamisega. GoNetwork on valmis panustama ka võrkude ehitamise investeeringutesse, et saada kogemusi tarbijate käitumismustrite hindamiseks ja kogutud teadmiste, andmete ja kogemuste kaudu pakkuda klientidele parimat teenust turul.
    Jaga lugu:
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lagarde: ülimadala inflatsiooni ajajärk ei tule enam tagasi
Ülimadala inflatsiooni ajajärk, nagu me nägime viimasel kümnendil, ei tule enam tagasi, ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kolmapäeval keskpankade foorumil.
Ülimadala inflatsiooni ajajärk, nagu me nägime viimasel kümnendil, ei tule enam tagasi, ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kolmapäeval keskpankade foorumil.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.