Kebabiküpsetajast meresõitja Sindbad

Sindbad Kebab esindab põhjamaiseks lahjendatud ja suupärastatud orienti nii menüüs kui ka sisekujunduses. Väike, ühele põhiroale spetsialiseerunud söögikoht tundub alati usaldusväärsem kui väike pika menüüga uhkustaja, kus suurem osa hõrgutisi sügavkülmas oma söömiskorda peab ootama. Usaldusväärsust lisab muidugi ka ehtne türgi kokk, kes siinses köögis toimetab.

Sindbadi kebabivalikust annab kõige parema ülevaate Sindbadi mix, kust võis peale mitut sorti kebabi leida ka paar kaftet ehk araabiapärast kotletti, antepkastet (mis tundus olevat maitsestatud tomatikaste) ja hulga mitmesuguseid köögivilju. Kartul või riis tuli sellele 110 krooni maksnud praele siiski 10 krooni eest eraldi juurde tellida. Kõik see oli väga maitsev: liha oli värske ja parajalt küps, köögivili samuti värske, isegi küüslaugukartul maitses tavalisest paremini.

Mõnus oli ka teine kebabivariant, Sindbadi tasku, kus õhukese valge leiva sisse oli keeratud umbes seesama, mis Sindbadi mix?i taldrikul oli, ainult portsjon oli muidugi palju väiksem.

Veel proovisime lamba-tomatisuppi, mis küll jäi alla kebabi heale tasemele, aga oli söödav tavaline riisi-tomatisupp, kus ka natuke sibulat ja lambaliha lisaks oli.

Magustoitude valik oli veelgi väiksem kui põhimenüü, ka siin oli rakendatud pigem-vähem-kuid-paremini põhimõtet: see ainuke tordilõik, mis baariletil välja pandud oli ja esialgsel uurimisel eriti isuäratav ei tundunud, maitses tegelikult eht idamaiselt ja oli väga hea.

Loomulikult saab Sindbadis juua ehtsat türgi kohvi, aga seekord ei olnud see kuigi õnnestunud, puudu jäi idamaise kohvi sügavusest ja kangusest.

Kahjuks on soodne asukoht ja jõukas naaber Stockmanni näol Sindbadi uhkeks teinud ja lihtsa keldrisöögikoha hinnad lakke tõstnud, aga loodetavasti teevad aeg ning konkurents omad parandused.