Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oskar investeerib aegamööda
Oskaris võib siin-seal näha kooruvat värvi ja pragunevaid põrandaid, kuid ettevõtte juhi ja ühe omaniku Aldo Pariku sõnul on paari nädalavahetuse töö, et need vead parandada. ?Meie ei näe tänases turusituatsioonis võimalust investeerida kümneid miljoneid kroone, sellepärast suhtumegi euronõuetesse realistlikult ja rahulikult,? ütleb Parik. ?Ma arvan, et Eesti liitudes ELiga hakkavad siia ettevõtlusesse praegusest hoopis suuremad toetussummad tulema ning siis on ka lõplikult teada, kuidas on muutunud turusituatsioon Eestis ning saab sellele vastavalt investeeringuid teha.?
Teine põhjus, miks Oskar ei lähe eurohüsteeriaga praegu kaasa, on see, et ettevõte tahab järgmisel taotleda raha SAPARDi programmist ning veidi laieneda. Selleks aastaks on küll SAPARDi raha juba jagatud, kuid järgmisel aastal plaanib Oskar selle toel teha 5?6 miljoni kroonise investeeringu. Tänavu on ettevõttel euroremondile kulunud umbes miljon krooni ning selle aasta lõpuni kulub tootmise veel pool miljonit.
Pariku sõnul on investeeringute ja ümberehitustega jäädud veidi hilja peale sellepärast, et ettevõte otsis pikka aega kohta uue tööstuse jaoks ning kaalus ka Viljandi linna kolimist. ?Meil oli seal maatükk valmis vaadatud, aga ei saanud seda kätte,? sõnab Parik.
Oskari juht usub, et hoolimata tagasihoidlikust investeeringusummast ei teki ettevõttel siiski tunnustamisega suuremaid probleeme. ?Raskusi võib tekkida ehk ainult hakkliha ja tükiliha töötlemise osakondadega, teiste osakondade puhul ma aga probleeme ei näe,? räägib Parik. ??Samas ei ole ettevõttel raske loobuda hakkliha valmistamisest ning uue tükiliha osakonna loodame juba kevadeks valmis ehitada, projekt on valmis.?
Oskar on ka üks ettevõtetest, kellele on oluliseks abiks plaanitav toiduseaduse muudatus, mis lubab ettevõttele anda ajutise käitlemisloa kuni aastaks ajaks. Tunnustamistaotluse teeb ettevõte kindlasti veel sel aastal.
Kui mitmed lihatööstused peavad suuremal või vähemal määral plaani oma toodangut tulevikus ka ELis turustama hakata, siis Oskar sellist võimalust ei näe. ?Me oleme täpe, et sinna turule hakata trügima,? sõnab Parik. ?Pigem loodan ma, et Eesti ELiga liitudes muutub konkurents siin turul lahedamaks ja me saame kohalikul turul kasvada.?
Oskari viimaste aastate käive on olnud 40 miljoni krooni ringis, kasum mõnisada tuhat krooni. Ettevõttes töötab 65 inimest.
Praeguse seisuga peavad kõik toiduainetööstused olema tunnustatud 1. jaanuariks, tunnustuse saamise eelduseks on toiduseadusega kehtestatud hügieeninõuete ehk nn euronõuete täitmine. Sel nädalal aga kiitis valitsus heaks nimetatud seaduse muudatuste eelnõu, mille jõustumisel saaksid tunnustamist vajavad ettevõtted sisuliselt kuni aasta ajapikendust.