Tallink sel aastal kolm korda kallinenud

Ehkki Tallink Grupi aktsiatega hakatakse börsil kauplema alates homsest, on tegemist ühe enim kaubeldud mittenoteeritud väärtpaberiga.

EVK andmeil on käesoleval aastal tehtud Tallinki aktsiatega börsiväliselt 177 tehingut. Selle hulka pole arvestatud makseta tehinguid. Aasta alguse 30 kroonilt tõusis aktsia novembri keskel koguni 100 kroonile. Erandiks oli see esmaspäev, kui kaubeldi 3,7 mln krooni eest täpselt emissioonihinna (IPO) tasemelt.

Et aktsiaga on kaubeldud üle aktsiaemissiooni hinna ei maksa imestada.

Esiteks, börsivälisel turul võivad tekkida hinnaanomaaliad, sest kauplemine on seal passiivsem ja aktsia vähem likviidsem.

Teiseks on erinevus mahtudes. Kui 100 krooni peal tehti tehinguid paarisaja tuhande krooni eest, siis IPO hinnaga vahetas omaniku ligi 2,9 mld krooni eest aktsiaid.

Kolmandaks. Üldjuhul püütakse panna aktsiate emissioonihind selline, kus nõudlus ületab pakkumist ehk tegelikkuses ollakse aktsia eest nõus ka rohkem maksma.

Kui selle aasta algusest on Tallinki aktsia oma hinna ligi kolmekordistanud, siis eelmistel aastatel pole sellist huvi laevanduskontserni väärtpaber näinud. Möödunud aastal kallines aktsia 50% ja 2003. aastal 45%. Kolme aastaga on väärtpaber kallinenud umbes neli ja pool korda ning oleks selle näitajaga Tallinna börsil tugev keskmine. Enam on vaadeldaval perioodil kosunud vaid Baltika, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehituse ja Harju Elektri aktsia. Börsilt lahkunud Hansapank tõusis alates 2002. aasta lõpust kuni börsilt lahkumiseni 340%.

Eile olid Tallinna börsil tegijad Baltika ja Tallinna Vesi. Esimene tõusis tänu novembri korralikele müüginäitajatel peaasjalikult väikeinvestorite toel koguni 5,3% ning lõpetas päeva 11,69 eurol (182,91 krooni).

Teisipäeval langema hakanud Tallinna Vee miinus eile suurenes. Aktsia lõpetas 13,10 eurol (204,97) ehk madalaimal tasemel pärast 21. septembrit. Enam kui 3% miinus tuli 7,6 mln kroonise käibega.