Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kurjategijad jahivad rohkem küberraha
Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul näitab e-kuritegevus tõustrendi. "Rünnakud internetipankade vastu kasvavad ja need rünnakud on professionaalsemad, sagedasemad ja kontsentreeritud. Igas kuus rünnatakse 50-200 panga internetipanka. Ei rünnata panga infrastruktuuri, vaid üritatakse ligipääsu saada kliendi kaudu," kirjeldas ta olukorda eile pangaliidu infotunnil.
"Turvalisusele peavad mõtlema ka pangakliendid, rünnatakse eriti kesisemate turvanõuetega panku, kus on kõrgemad limiidid ehk võimalikult lihtne võimalikult suur summa kätte saada," seletas Talihärm. Seetõttu on otsustatud, et efektiivsem on tugevad tuvastusvahendid kasutusele võtta, millega seoses väheneb sellest reedest korduvkasutusega paroolikaardi limiit 5000 kroonini päevas.
Hansapanga IT-riskijuhi Jaan Priisalu sõnul on Eestis e-kanalite osakaal 97-98%. "Oleme teinud inimeste elu mugavaks ja raha on liikunud arvutisse," ütles Priisalu. Tema sõnul on Eesti küberkuritegevuse juured Sillamäel. "Sillamäele tulid targad inimesed teadust tegema, neil on hea tehniline haridus. Siis jäid nad töötuks ja siis tuli internet."
"Ründe ohvriks kipuvad olema arvutid, mille Windowsi turvapaigad on installimata," selgitas Priisalu. "Ka on tüüpiline, et viiruseotsija ei tööta ja tulemüüri pole. Tavaline on, et arvuti on mitmeks otstarbeks ja seda kastab mitu kasutajat ehk pole peremeest."
Ka levib küberkuritegevus inimeste lähiringkonnas. "Poiss varastab isa käest, naine jälgib meest. Neist juhtumitest ei räägita, aga need eksisteerivad," hirmutas Priisalu.
Eestis alates 1998. aastast teadaolevast üheksast kaardi kopeerimise juhtumist viis toimus sel aastal, põhjuseks toovad eksperdid käepärasemaks muutunud elektroonika.
Sampo Panga elektroonilise panganduse osakonna juhataja Lauri Ilison seletas, et skimming on toiming, kus üritatakse kaardi magnetriba ja PIN-koodi kopeerida, et tekitada teine samasugune kaart.
"1998. aastast praeguseni on teada üheksa juhtumit, selle aasta jooksul viis juhtumit. Miks nüüd? Elektroonika on läinud väiksemaks, salvestamine lihtsamaks, tehnoloogia kättesaadavamaks," seletas Ilison. "Skimmingu vastu võitleme pideva jälgimisega, et leida ebakõlasid: näiteks tehti sama kaardiga kaks tehingut kahel kontinendil poole tunni jooksul."
Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissari Rocco Otsa sõnul on skimmingu taga keerulisemad skeemid. "Kuritegelikud grupeeringud koguvad süsteemselt näiteks restoranides andmeid, kopeerivad kaarte, teised müüvad foorumites infot, kolmandad käivad poes kaupa ostmas," seletas ta.
Otsa sõnul on jäänud vahele Soome juhiluba kasutanud mees, kes ei osanud soome keelt. Ka tundus müüjale kahtlane naise isikukoodiga Jabar Sabiri pass, kus pildil oli ilmselgelt mees. "Kurb on, et pätid saavad targemaks," nentis Ots.