Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Justkui kokkuhoid
Sel nädalal jõudis avalikkuse ette riigi plaan, kuidas tänavu kokku hoida 3,2 miljardit krooni. Ametnikega suheldes on jäänud nende kurtmisest mulje, et kokkuhoiukava tabab neid hirmus valusasti: ei mingeid palgatõuse, tulemustasusid ega isegi mitte suvepäevi enam. No täitsa masendav kohe. Kui siiski-siiski - pilk lisaeelarve eelnõule ütleb, et tegelikult pole ametnike elu sugugi nii hull, kui nad seda välja on näidanud.
Selgub, et 3,2st miljardist kroonist vaid 160 miljonit ehk ca 5 protsenti kokkuhoidu tuleb otseselt bürokraatide kontorielu arvelt ehk asutuste tegevuskuludelt. Ning riigi aitavad raskest olukorrast välja lapsed, haiged ja autosõitjad, sest just neid puudutavatest kohtadest on plaan kõige enam kokku hoida. See pole muidugi üllatav. Mõistkem ka lisaeelarve kokku kirjutanud ametnikke - keegi ei kahanda ju vabatahtlikult iseenda hüvesid.
Kuid veel kavalpeadest. Üleeile kogunes grupp riigikogu nupumehi (loe: töökorralduse töörühm), kes suure mõttetöö tulemusel otsustasid, et nüüd on õige aeg riigikogu liikmete palk riigi keskmisest palgast lahti siduda. Olukorras, kus keskmine palk ei pruugi enam tõusta, näib selline käik lihtsalt kaitsena võimaliku palgalanguse vastu. Tõsi, pärast selle repliigi ilmumist eile Äripäeva veebis ruttas komisjoni juht Urmas Reinsalu õiguskantslerilt uurima, kas saab riigikogu palgasüsteemi muuta nõnda, et see ei paistaks naerukohana.