Mõisarestoran Alexander talvitub nime all Neh pealinnas

Nii et septembrist maini on pealinnas Neh, siis pannakse linnas uksed kinni, minnakse Muhumaale ja avatakse taas Alexander.

Sedalaadi rändrestorane on nii Itaalias kui ka Prantsusmaal, Eestis on see esimene ja seni ainuke. Asub see sadamapiirkonnas kunagises 19. sajandist pärinevas paekivist tööstushoones - linn on jälle natuke mere poole nihkunud. Koht on peaaegu südalinnas, saab tulla jalgsi, aga on ruumi ka autot parkida. Suur krigisev värav, värvilised laternad, säravad aknad - justkui päkapikumaja lumehangede vahel.

Restoranid on viimastel aastatel kogu maailmas liikunud lihtsuse ja kodususe poole. Neh tunneb trendi, ta sobiks lausa restoranide trendiõpiku illustratsiooniks. Seinad on punastest tellistest või sileda valge krohviga, ei mingeid valgeid laudlinu külalisi hirmutamas, lauad on napi viimistlusega, puust ja hästi lihtsad. Teenindus on vahetu, kodune.

Kokad tulevad rahva sekka - köögileti ääres on maja väärikaim, nn peakoka laud, ja ka kõikidesse teistesse laudadesse viivad nad aeg-ajalt toidu oma käega kohale. Rahvusvahelise asemel on menüüs koha hõivanud hüperkohalik: carpaccio'st on saanud äkis, orsotto'st makipuder. Isegi Eesti kartulite asemel on Muhu tuhlid.

Kuna Neh tuleb Muhust, tuleb sealt ka Muhu kohalik jaanalind, Muhu puuviljad ja karulauk. Maitseid juhib kadakamari: sellega suitsutatakse juustu ning maitsestatakse nii sinepit kui ka kapsast. Muna on vabajooksukana munetud, nisuküpsetis speltajahust ja leib muidugi ise küpsetatud. Kui oma saare eksootikast ei jätku, tuuakse lisa teistelt Läänemere saartelt: Bornholmilt rapsiõli, Gotlandilt trühvleid, Saaremaalt trompetkukeseeni.

Menüü on eneseteadlikule restoranile kohaselt lühike: neli eelrooga, üks supp, neli pearooga. Lisaks pakutakse iga päev uuenevat päevamenüüd. Maalähedus ja pärismaisus tuli lauda juba koos suupistetega - tuhakarva porrukrõbuskitorude ja erkrohelise ürdiremulaadiga.

Meie väikse laudkonna lemmikuks sai makipuder: trompetkukeseente, lambapiima juustu ja tilgakese trühvliõliga siidine kruubipuder, risotosarnane roog odrakruupidest, mida rahvusvaheliselt orsotto nime all tuntakse. Ja loomulikult trendirestoranile peaaegu kohustuslik vasikapõsk, mis on pikki tunde madalal kuumusel haudunud ja suus sulava tekstuuriga, lisandiks südatalvisele hooajale kohased õuna-sellerikreem ja kadakamarjamaitseline punane kapsas.

Muhu Alexandri on toiduspetsialistid Eesti parimaks restoraniks ja selle peakoka Peeter Piheli parimaks kokaks tunnistanud. Natuke enne Alexandri sügisest sulgemist olin just seal käinud ja saanud tõestuse, et see kõrget hinnangut täiel määral väärt on. Nüüd võin rõõmuga kinnitada, et Neh ei jää oma eelkäijale alla. Jah, stiil on teine, lihtsam ja vahetum, aga ka Neh mitte ainult ei täida kõhtu, vaid soojendab südant ja ülendab meeli.

Kui tahate sellest osa saada, tuleks oma soovist restoranile varem teada anda, sest pea kõik kohad olid täis isegi jaanuarikuisel teisipäevaõhtul, kui enamikku linna söögikohti valdavalt tühjus täidab.