Maksumängud kulutavad vaid mõttetult ressurssi

Äripäeva hinnangul on aeg ebatõhusad ning silmakirjalikud maksumängud lõpetada. Üks võimalus on kehtestada tööjõumaksude lagi, mis aitaks suurendada läbipaistvust, meelitaks kõrgemapalgalisi töökohti Eestisse ja lubaks maksuameti ressurssi suunata teiste probleemide lahendamiseks.

Aastaid vohav probleem. Iseenesest ei ole Äripäeva ettepanekus midagi uut ja ideest on räägitud juba mitu aastat, kuid samas ei ole ka midagi muutunud. Näib, et pärast 2009. aasta ebaõnnestunult koostatud dividendide ja töötasu eristamise juhendi kriitikatulva on see teema kalevi alla pandud.

Selle kõrval, nagu kirjutab tänastel arvamuskülgedel vandeadvokaat Marek Herm, on kõrge maksukoormuse vältimiseks olnud üsna tavaline, et töötasu saamise asemel eelistavad ettevõtte juhid või töötajad esitada tööandjale endale kuuluvate osaühingute kaudu arveid teenuste eest. See on küll väidetavalt maksu- ja tolliameti kõrgendatud tähelepanu all, kuid otsest lahendust pole leitud.

Eelmainitud skeemitamisi läbivalt soodustavaks jooneks on kõrged tööjõumaksud - teema, mida samuti on korduvalt tulemusteta tõstatatud. Pidevalt langeva tulumaksu kõrval tuleb ettevõtjal tasuda muutumatult kõrget sotsiaalmaksu ja kriisiaastatel kasvanud töötuskindlustust. Seevastu skeemitades neid makse tasuma ei pea.

Probleemi ühe lahendusena sobib maksulae kehtestamine, millel on eelneva valguses selgelt mitmeid eeliseid.

Esimene eelis on läbipaistvam süsteem: see loob eeldused, et ettevõtja ei pea jagama oma tulusid kohustuslikuks palgaks ja dividendideks, vaid tasudes ausalt teatud hulgal makse, saab ta ülejäänud puhtalt peo peale. Teisisõnu looks see aluse skeemitamise vähendamiseks, sest sel poleks enam mõtet. Mis omakorda tähendab, et maksu- ja tolliametil vabaneb ressurss, et võidelda muude märksa kriitilisemate probleemidega, näiteks allilmaga seotud käibemaksupettused.

Rohkem kõrgemapargalisi töökohti. Kehtestades maksulae, on nii kohalikel kui ka välisettevõtetel kasulik arendada just n-ö kallimaid töökohti, sest võrreldes teistega oleks neile loodud soodsam maksukliima. Tõsi, maksulae kehtestamisel jätavad kõrgemapalgalised justkui osaliselt otsesed maksud tasumata, kuid seda rohkem tasuvad nad kaudseid makse - on see siis käibemaks, riigilõivud või aktsiisid. Edumeelsem maailm liigub maksustamises üha enam otsestelt maksudelt kaudsetele.

Vastuargument on, miks peavad rikkamad maksma vähem makse. Kuid selle saab kergelt ümber lükata. Esiteks: absoluutarvudes ei maksta vähem ning kaudseid makse arvestades tõenäoliselt isegi rohkem. Teiseks: praeguse süsteemiga jätkates ei muutuks üldse midagi - maksuvabastus saadaks lihtsalt skeemitamise teel. Kolmandaks: kui suurt maksukasu sellest ei sünnigi, luuakse vähemalt alus, et lõpetada tobe maksumäng maksuameti ja ettevõtjate vahel, ning see annab mõlemale poolele võimaluse tegelda skeemitamise asemel sisuliste asjadega.

Autor: ÄP