BLRT skandaalide keerises

Juba mitu aastat asub BLRT Grupp skandaalide keeristormis. Meedias ilmuvad teated konfliktidest aktsionäride vahel, altkäemaksudest, grupi aktsiate kahtlastest ostudest.

Praegu BLRTd kontrolli all hoidva Fjodor Bermani ja tema äripartneri Mihhail Gnidini suhted muutusid teravaks pärast seda, kui Berman keeldus 2010. aasta aktsionäride üldkoosolekul dividende maksmast. Gnidin nõuab, et BLRT Grupis ettevõtte aktsiatega tehtud tehingutele korraldataks erikontroll. Ta kahtlustab, et BLRT Grupi juht ja suuromanik Fjodor Berman on koos poja Mark Bermaniga saanud viimastel aastatel vähemalt 5 miljoni euroni küündiva kingituse BLRT Grupi aktsiatena. Gnidini väitel on Bermanid omastanud väga odavalt BLRT Grupile kuulunud ettevõtte omaaktsiad. Gnidin ja ettevõtte endine tehnikadirektor Valeri Kovalenko pidid tüli tõttu BLRTst lahkuma. Praegu käivad väikeaktsionärid suuraktsionäriga kohut.

Mullu 30. mail ilmus Äripäevas artikkel, milles Gnidini advokaat Hannes Vallikivi rääkis nendest tehingutest. Pärast seda taotlesid Bermanid distsiplinaarjuurdluse algatamist nende kohta laimu levitanud advokaadi suhtes. Nad teatasid advokatuurile saadetud kirjas, et Mark Berman soetas tõepoolest grupi aktsiad, kuid need tehingud ei vajanud kooskõlastamist üldkoosolekuga.

Küsitavatest aktsiaostudest on veelgi näiteid. Tänavu jaanuaris kirjutasid lehed Oleg Oikimusest, kes pöördus kohtusse kaebusega Mark Bermani peale, keda ta süüdistab enda teadmatuse ärakasutamises. Oikimus väitis, et müüs oma BLRT aktsiad hinnaga, mis on 18 korda väiksem nende tegelikust maksumusest, ning nüüd tahab oma aktsiad kohtu kaudu tagasi saada.

Tellijatel probleem raha kättesaamisega. 2007. aastal sõlmis BLRT Laevaehitus Ahvenamaa omavalitsusega praami ehitamise lepingu. BLRT Laevaehitus tellis praami ehitustööd BLRT Leedu tehaselt Vakaru Baltijos laivu statykla (VBLS). Kuna praami üleandmisega hilineti 9 kuud, nõudis omavalitsus 1 837 500 euro suuruse leppetrahvi tasumist. Töövõtja keeldus maksmast ning asi lähendati Stockholmi arbitraažikohtus. Omavalitsus võitis ning otsus oli lõplik, kuid selle täitmine osutus võimatuks, kuna BLRT Laevaehitus kuulutas välja pankroti.

Kuna BLRT Laevaehitusel vara ei ole, otsustas pankrotihaldur Ene Ahas nõuda raha välja VBLSilt kui alltöövõtjalt. 2009. aastal kandis võlgnik ­VBLSile praami eest enam kui 5 miljonit eurot. Osa sellest rahast prooviski Ahas saada pankrotivarasse tagasi. Tänavu märtsis rahuldas Harju maakohus Ahase hagi 2,5 miljoni euro tagastamisest pankrotivarasse.

Ahast esindav vandeadvokaat Veikko Puolakainen rääkis Delovõje Vedomostile, et juba vaidluse menetlemise ajal arbitraažis vabanes BLRT Laevaehitus kogu oma varast. Ettevõtte juhtkond teadis, et tellija kavatseb esitada hagi. “Võlgnik tekitas teadlikult võlausaldajatele kahju ning proovis maksekohustust vältida,” märkis Puolakainen.

BLRT kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets rääkis, et VBLS ei ole kohtuotsusega nõus, kuna finantskohustus täideti VBLSilt tellitud praami suhtes, mis oli selleks ajaks juba valmis ehitatud ja üle antud. “Meie ei mõista, mille alusel nad kohustavad meid tagastama BLRT Laevaehitusele raha, mis oli saadud tellitud praami eest. Meie teada – kui kaup tellitakse ja antakse üle kliendile –, siis tuleb selle eest ka maksta. Seoses sellega kavatseme esitada apellatsioonkaebuse,” märkis Ljubobratets.

Kõrvalt vaadates paistab praami ehituslepingu sõlmimine alltöövõtjaga vahefirma kaudu läbimõeldud skeemina.

Puolakainen märkis, et BLRT Gruppi on alati kuulunud palju tütarettevõtteid. “Näiteks 2009. aastal oli neid 78 ning igaühel on täita oma osa. Mõnikord tekib tunne, et lepingu sõlmimisel kasutatakse üht tütarettevõtet kui “ühekordset projektifirmat”, st ühe konkreetse tellimuse täitmiseks.”

Delovõje Vedomosti küsis BLRT-lt, miks lepingut ei sõlminud tehas. “Kuna just BLRT Laevaehitus võitis hanke,” vastas BLRT Marketexi juhataja Aleksandr Kustov. Kustovi sõnul ei kasutanud Ahvenamaa omavalitsus ise ära lepinguga ettenähtud pangagarantiid võimalike leppetrahvide katmiseks. Miks siis sellisel juhul pöördus tellija arbitraaži ja võitis? “Raske öelda, miks… Sellepärast, et arbitraaž langetas sellise otsuse,” ütles Kustov.

Saksa firma pankrotistus. 2007. aastal sõlmis BLRT aluse WindLift1 ehitamise lepingu Saksa ettevõttele BARD Engeneering GmbH. Alus anti tellijale üle 2009. aasta asemel alles 2010. aastal. Delovõje Vedomosti andmetel oli tellijal tehtud tööde kohta ka pretensioone.

Kuna laev anti üle tähtajast hiljem, jäi BARD seadmete merre paigaldamise hooajale hiljaks, läks mõne aja möödudes pankrotti ning praegu juhib ettevõtet UniCredit bank.

BLRT Marketexi juhatuse liikme Kristina Arutjunova sõnul seisab BARDi  huku taga liiga suurte mahtude võtmine enda peale – alustades disainist ja lõpetades paigaldusega. “Meile ei saa selles projektis üldse mingeid pretensioone esitada,” ütles ta. Samuti Arutjunova seletas, et vajadusel võis BARD rentida hoojaks teise aluse.

Kommenteerides Bloomberg Businessweekile  BARD Engeneeringu pankrotti, ütles BARD pressitalituse juhataja Aleks Bahr, et BARDile sai saatuslikuks seadmete paigaldustähtaegade pikenemine.

2009.–2010. aastal tootis BLRT Marketex samuti BARD Gruppi kuuluva ettevõtte Cuxhaven Steel Constructionsile 72tonniseid tuuleelektrijaamade aluse elemente.

Delovõje Vedomostile laekunud andmete kohaselt avastati aluste kontrollimise käigus praaki ja kõik tuli ümber teha. Marketexi esindajad seletasid, et avastati keevitusdefektid ja kõrvaldati need. BLRT spetsialistid olid tellija juures töid tehes tunnistajaks, et tellija tegi suuri konstruktsioonilisi  muudatusi.

“Mitteametlikel andmetel oli disaini muutmine tingitud avastatud konstruktsioonilistest puudustest. Mingeid avastatud puudustega seotud pretensioone või nõudmisi tellija ei ole meie ettevõttele esitanud,” teatas Ljubobratets. ­

BLRT Grupi õigusdirektor Rainer Osanik seletas, et BARD tahtis kuidagi oma kahju tagasi teenida ning proovis riputada selle BLRT kaela.

Marketex laguneb. BLRT grupi juhtkond on otsustanud BLRT Marketexi jagada. Jagunemine toimub uute ettevõtete loomise teel, mille tulemusena tekivad peale BLRT Marketexi Marketex Off­shore Constructions OÜ ja Marketex Marine OÜ. Marketexi juhi Kustovi sõnul tuuakse BLRT Marketexist välja kaks ettevõtet. Kõik lepingud jäävad kehtima ning BLRT Marketex ei loobu nende täitmise kohustusest. Kustovi sõnul läheb umbes 40% töötajaid ja lepinguid Marketex Marine’le, 23–30% lepingutest läheb Marketex Offshore’ile ning ülejäänud vanad industriaal- ja tuuleenergeetika lepingud jäävad BLRT Marketexile.

Delovõje Vedomosti andmetel võib BLRT Marketex korrata BLRT Laevaehituse saatust.

BLRT ja DV erineval arvamusel

BLRT kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi kinnitusel on 24. aprillil Delovõje Vedomostis (DV) ilmunud artiklis mitu väidet valed või ebaadekvaatsed.Järgneb BLRT kommentaar artiklile:“Väide selle kohta, et Fjodor Berman ja tema sugulased on omandanud aktsiaid ebaseaduslikult, on vale. BLRT Grupis on korraldatud kaks erikontrolli, mis kinnitasid, et kõik aktsionärid on omandanud aktsiaid seaduslikult ja samadel põhimõtetel.Väide selle kohta, et vastavalt eksperthinnangule viiakse kontsernist kapitali välja, ei vasta tõele. BLRT Grupi juhtkond ei ole aktsionäridele valetanud ega vii kasumit välja.Väide selle kohta, et Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin ei saa teavet BLRT Grupi tegevuse kohta, ei vasta samuti tõele. BLRT­ Grupi juhtkond teavitab aktsionäre kontserni tegevusest pidevalt. Ettenähtud aruandlus on aktsionäridele kogu aeg kättesaadav. Kontserni juhtkond vastab korrapäraselt aktsionäride päringutele.Ahvenamaa tellitud parvlaeva ehitust kureerisid endine juhatuse liige Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin. Kovalenko oli ettevõtte BLRT Laevaehitus juhatuse liige juulini 2010. Tema kureeris laevaehitust ka kogu kontsernis.Mihhail Gnidin kui BLRT Grupi õigusdirektor teenindas BLRT Laevaehitust, sh kohtuvaidluses Ahvenamaaga.”DV märkis, et tugines loos allikate sõnadele ning juba varem avaldatud materjalidele.