Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondid teenivad kopsakat tulu
Mullu kasvasid kõigi kohustuslike pensionifondide valitsejate teenustasudest saadavad tulud, silmapaistva hüppe tegid LHV ja Nordea.
Praeguseks on kõik kohustuslike pensionifondide valitsejad avaldanud oma möödunud aasta majandusaruande. Neist selgub, et kõige enam ehk ligi poole võrra kasvasid aastaga LHV kohustuslike pensionifondide teenustasutulud. Kuna osakuomanikele kehtivad valitsemistasude määrad pole tõusnud, näitab see head tööd fondimahtude suurendamisel. Tõepoolest, LHV teise samba fondide maht paisus aastaga umbes 40% võrra ning neil õnnestus enda juurde meelitada kõige suurem hulk uusi pensionikogujaid.
Teenustasudest saadavat tulu suutis 40% võrra kasvatada ka Nordea, kes suurendas samuti märgatavalt oma fondide mahtu ja kaasas uusi investoreid.
Kliendid eelistavad agressiivsemaid fonde. Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul tuleneb teenustasutulude kasv otseselt fondimahu suurenemisest, sest pensionifondide tasude määrad jäid mullu võrreldes 2012. aastaga samaks. Nordea pensionifondide varad kasvasid 2013. aastal kokku 37,7%, samal ajal kui teenustasutulud suurenesid umbes 42% võrra.
“Meie teise samba pensionifondid kasvavad iga vahetustsükliga, kuid kasv on tsüklite lõikes ebaühtlane. Sellest tulenevad ka väikesed erinevused teenustasutulude ja fondimahu kasvu vahel,” märkis Tagel.
Teatud määral avaldavad Tageli sõnul tasudele mõju ka kõikumised kapitaliturgudel ning asjaolu, et kliendid eelistavad rohkem suurema aktsiaosakaaluga fonde (kus on kõrgemad valitsemistasud – toim).
Ka LHV kommunikatsioonijuhi Priit Rumi kinnitusel on tulude kasvu põhjuseks otseselt pensionifondide mahu kasv. Samas märkis Rum, et teenustasutulusid ja mahu kasvu näitajaid on keeruline võrrelda, sest teenustasutulu koguneb päevase arvestusega, aga mahu kasvu puhul võrreldakse enamasti fondide mahtu kahel eri ajahetkel.
“Tegelikkuses on LHV kohustuslike pensionifondide maht 2013. aastal kasvanud rohkem kui teenustasutulud, kuna teenustasude määrad kahanevad mahu kasvades,” sõnas ta. LHV kõige populaarsema pensionifondi L valitsemistasu on kohustuslikus korras vähendatud kahel korral, viimati möödunud aasta septembris.
Alandamine oli tingitud seadusest, mis näeb ette fondide valitsemistasude korrigeerimise iga kord, kui fondi maht kasvab 100 miljoni euro võrra.
Tuleval aastal vähenevad tasu määrad LHV prognoosi järgi keskmiselt 0,2% ning järgnevatel aastatel keskmiselt 0,1% aastas.
Mõne fondi valitsemistasud vähenevad. Teiste fondivalitsejate teenustasutulude kasv jäi 10–20% vahele ning need olid võrreldavad fondide mahu kasvuga. Swedbanki teenustasude tulude kasv jäi isegi veidi alla mahu kasvule.
Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul alanesid panga teise samba kohustuslike pensionifondide haldustasud mullu kahel korral. “Alandasime konservatiivse fondi K1 haldustasu määra 1,19 protsendilt 0,9 protsendile. Lisaks alanes pensionifondi K3 valitsemistasu seadusest tuleneva nõude tõttu,” märkis Tamla.
Nõnda oligi Swedbanki kohustuslike pensionifondide teenustasutulude kasv Tamla sõnul seotud pensionifondide hallatavate varade mahu kasvuga, kuna klientide makstava haldustasu määr alanes.
Kasumid kasvavad. Korralikku kasvu näitasid ka kohustuslike pensionifondide valitsejate tuleminumbrid. Samas ei saa neid omavahel võrrelda, kuna mõni fondivalitseja maksab oma emapangale erinevate teenuste eest suuri tasusid.
Kodumaisel LHV pangal kasvas aga kohustuslike pensionifondide tulem aastaga pea 13 korda, 1,7 miljonile eurole.
Küsimusele, kust tuli nii järsk kasv, vastas Rum, et kuigi protsentuaalselt on kasv tõesti suur, kuna 2012. aasta kasum oli marginaalne, pole protsentides seda mõistlik mõõta.
“Sisuliselt võib öelda, et 2013. aasta oli LHV Varahalduse tegevusajaloos esimene kasumiga lõppenud aasta ning 2012. aasta oli esimene, mil fondivalitseja ei olnud enam kahjumis,” märkis Rum.
Mis on mis
Valitsemistasu
Maksab osakuomanik fondivalitsejale.Arvestab fondivalitseja.Määr avaldatakse protsendina fondi aktivate turuväärtusest.Ei too osakuomanikule kaasa täiendavate rahaliste arvelduste tegemise vajadust.Vähendab osaku puhasväärtust – fondivalitseja avalikustatud pensionifondi osaku puhasväärtusest on juba maha arvestatud.
NäideKui valitsemistasu määraks on 365päevase aasta baasil 2%, tuleb pensionifondi osakuomanikul maksta fondivalitsejale iga kuu ligikaudu 0,167% (2/12) pensionifondi aktivate turuväärtusest.Kui investeeringu väärtus on näiteks 1000 eurot, maksab osakuomanik iga kuu fondivalitsejale 1,67 eurot.Investeeringu väärtuse tõusule või langusele vastavalt tõuseb või langeb ka makstav valitsemistasu.
Allikas: pensionikeskus
Tasub teada
Kõrgeimad tasud LHV fondides
valitsemistasud protsentides
Konservatiivsed fondid LHV S 1,2SEB Konservatiivne 0,95Swedbank K1 0,9LHV XS 0,9Nordea C 0,9ERGO 2P1 0,75Danske Intress 0,7
Tasakaalustatud fondid LHV M 1,6Nordea B 1,5Danske 25 1,45Swedbank K2 1,42SEB Optimaalne 1,3
Progressiivsed fondid LHV L 1,85Danske 50 1,79Nordea A 1,6SEB Progressiivne 1,36Swedbank K3 1,31ERGO 2P2 1,25 Agressiivsed fondidLHV XL 2Nordea A Pluss 1,7SEB Energiline 1,7Swedbank K4 1,59ERGO 2P3 1,5
Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt pensionifondi aktivate turuväärtusest. Seoses fondi mahu kasvuga on valitsemistasud alandatud Swedbank K2 ja K3, LHV L, Danske 50 ning SEB Progressiivne fondides.Kõigis fondides on osakute väljalasketasu 0% ja tagasivõtmistasu 1%.
Kommentaar
Tulud suurenevad tänu mahule
Hannes Oja, finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juhtKohustuslike pensionifondide valitsemistasude määra ei ole viimastel aastatel tõstetud. Seega on tulud kasvanud fondide mahu kasvu tulemusel. Need omakorda on sõltuvad nii finantsturgude liikumisest, klientide laekumistest kui ka klientide arvu muutusest, samuti määrab vara kasvu fondivalitseja kutseoskus. Tuleb silmas pidada, et tulusid mõjutab õigusaktist tulenev valitsemistasu määra langetamise kohustus, mis saabub, kui fondi maht ületab teatud läve.Iga fondivalitseja otsustab tasude suuruse, tuginedes kuludele, konkurentsile, investeerimisstrateegiale jms, arvestades seaduses sätestatud tasude piirmäärasid. Finantsinspektsiooni ülesanne on hinnata fondivalitsejate tegevuse vastavust õigusaktidele, kõnealusel juhul tasude piirmäärade reeglitele. Tasude määra mõjutavad eelkõige konkurents ja õigusaktides tasudele kehtestatud piirangud.