Fondid teenivad kopsakat tulu

12. juuni 2014, 00:00

Mullu kasvasid kõigi kohustuslike pensionifondide valitsejate teenustasudest saadavad tulud, silmapaistva hüppe tegid LHV ja Nordea.

Praeguseks on kõik kohustuslike pensionifondide valitsejad avaldanud oma möödunud aasta majandusaruande. Neist selgub, et kõige enam ehk ligi poole võrra kasvasid aastaga LHV kohustuslike pensionifondide teenustasutulud. Kuna osakuomanikele kehtivad valitsemistasude määrad pole tõusnud, näitab see head tööd fondimahtude suurendamisel. Tõepoolest, LHV teise samba fondide maht paisus aastaga umbes 40% võrra ning neil õnnestus enda juurde meelitada kõige suurem hulk uusi pensionikogujaid.

Teenustasudest saadavat tulu suutis 40% võrra kasvatada ka Nordea, kes suurendas samuti märgatavalt oma fondide mahtu ja kaasas ­uusi ­investoreid.

Kliendid eelistavad agressiivsemaid fonde. Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul tuleneb teenustasutulude kasv otseselt fondimahu suurenemisest, sest pensionifondide tasude määrad jäid mullu võrreldes 2012. aastaga samaks. Nordea pensionifondide varad kasvasid 2013. aastal kokku 37,7%, samal ajal kui teenustasutulud suurenesid umbes 42% võrra.

“Meie teise samba pensionifondid kasvavad iga vahetustsükliga, kuid kasv on tsüklite lõikes ebaühtlane. Sellest tulenevad ka väikesed erinevused teenustasutulude ja fondimahu kasvu vahel,” märkis Tagel.

Teatud määral avaldavad Tageli sõnul tasudele mõju ka kõikumised kapitaliturgudel ning asjaolu, et kliendid eelistavad rohkem suurema aktsiaosakaaluga fonde (kus on kõrgemad valitsemistasud – toim).

Ka LHV kommunikatsioonijuhi Priit Rumi kinnitusel on tulude kasvu põhjuseks otseselt pensionifondide mahu kasv. Samas märkis Rum, et teenustasutulusid ja mahu kasvu näitajaid on keeruline võrrelda, sest teenustasutulu koguneb päevase arvestusega, aga mahu kasvu puhul võrreldakse enamasti fondide mahtu kahel eri ajahetkel.

“Tegelikkuses on LHV kohustuslike pensionifondide maht 2013. aastal kasvanud rohkem kui teenustasutulud, kuna teenustasude määrad kahanevad mahu kasvades,” sõnas ta. LHV kõige populaarsema pensionifondi L valitsemistasu on kohustuslikus korras vähendatud kahel korral, viimati möödunud aasta septembris.

Alandamine oli tingitud seadusest, mis näeb ette fondide valitsemistasude korrigeerimise iga kord, kui fondi maht kasvab 100 miljoni ­euro ­võrra.

Tuleval aastal vähenevad tasu määrad LHV prognoosi järgi keskmiselt 0,2% ning järgnevatel aastatel keskmiselt 0,1% aastas.

Mõne fondi valitsemistasud vähenevad. Teiste fondivalitsejate teenustasutulude kasv jäi 10–20% vahele ning need olid võrreldavad fondide mahu kasvuga. Swedbanki teenustasude tulude kasv jäi isegi veidi alla mahu kasvule.

Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul alanesid panga teise samba kohustuslike pensionifondide haldustasud mullu kahel korral. “Alandasime konservatiivse fondi K1 haldustasu määra 1,19 protsendilt 0,9 protsendile. Lisaks alanes pensionifondi K3 valitsemistasu seadusest tuleneva nõude tõttu,” märkis Tamla.

Nõnda oligi Swedbanki kohustuslike pensionifondide teenustasutulude kasv Tamla sõnul seotud pensionifondide hallatavate varade mahu kasvuga, kuna klientide makstava haldustasu määr alanes.

Kasumid kasvavad. Korralikku kasvu näitasid ka kohustuslike pensionifondide valitsejate tulemi­numbrid. Samas ei saa neid omavahel võrrelda, kuna mõni fondivalitseja maksab oma emapangale erinevate teenuste eest suuri tasusid.

Kodumaisel LHV pangal kasvas aga kohustuslike pensionifondide tulem aastaga pea 13 korda, 1,7 miljonile eurole.

Küsimusele, kust tuli nii järsk kasv, vastas Rum, et kuigi protsentuaalselt on kasv tõesti suur, kuna 2012. aasta kasum oli marginaalne, pole protsentides seda mõistlik mõõta.

“Sisuliselt võib öelda, et 2013. aasta oli LHV Varahalduse tegevusajaloos esimene kasumiga lõppenud aasta ning 2012. aasta oli esimene, mil fondivalitseja ei olnud enam kahjumis,” märkis Rum.

 

Mis on mis

  • Valitsemistasu

Maksab osakuomanik fondivalitsejale.
Arvestab fondivalitseja.
Määr avaldatakse protsendina fondi aktivate turuväärtusest.
Ei too osakuomanikule kaasa täiendavate rahaliste arvelduste tegemise vajadust.
Vähendab osaku puhasväärtust – fondivalitseja avalikustatud pensionifondi osaku puhasväärtusest on juba maha arvestatud.

Näide
Kui valitsemistasu määraks on 365päevase aasta baasil 2%, tuleb pensionifondi osakuomanikul maksta fondivalitsejale iga kuu ligikaudu 0,167% (2/12) pensionifondi aktivate turuväärtusest.
Kui investeeringu väärtus on näiteks 1000 eurot, maksab osakuomanik iga kuu fondivalitsejale 1,67 eurot.
Investeeringu väärtuse tõusule või langusele vastavalt tõuseb või langeb ka makstav valitsemistasu.

Allikas: pensionikeskus

 

Tasub teada

  • Kõrgeimad tasud LHV fondides

valitsemistasud protsentides

Konservatiivsed fondid 
LHV S 1,2
SEB Konservatiivne 0,95
Swedbank K1 0,9
LHV XS 0,9
Nordea C 0,9
ERGO 2P1 0,75
Danske Intress 0,7

Tasakaalustatud fondid 
LHV M 1,6
Nordea B 1,5
Danske 25 1,45
Swedbank K2 1,42
SEB Optimaalne 1,3

Progressiivsed fondid 
LHV L 1,85
Danske 50 1,79
Nordea A 1,6
SEB Progressiivne 1,36
Swedbank K3 1,31
ERGO 2P2 1,25
 
Agressiivsed fondid
LHV XL 2
Nordea A Pluss 1,7
SEB Energiline 1,7
Swedbank K4 1,59
ERGO 2P3 1,5

Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt pensionifondi aktivate turuväärtusest. Seoses fondi mahu kasvuga on valitsemistasud alandatud Swedbank K2 ja K3, LHV L, Danske 50 ning SEB Progressiivne fondides.
Kõigis fondides on osakute väljalaske­tasu 0% ja tagasivõtmistasu 1%.

 

Kommentaar

  • Tulud suurenevad tänu mahule

Hannes Oja, finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht
Kohustuslike pensionifondide valitsemistasude määra ei ole viimastel aastatel tõstetud. Seega on tulud kasvanud fondide mahu kasvu tulemusel. Need omakorda on sõltuvad nii finantsturgude liikumisest, klientide laekumistest kui ka klientide arvu muutusest, samuti määrab vara kasvu fondivalitseja kutseoskus. Tuleb silmas pidada, et tulusid mõjutab õigusaktist tulenev valitsemistasu määra langetamise kohustus, mis saabub, kui fondi maht ületab teatud läve.
Iga fondivalitseja otsustab tasude suuruse, tuginedes kuludele, konkurentsile, investeerimis­strateegiale jms, arvestades seaduses sätestatud tasude piirmäärasid. Finantsinspektsiooni ülesanne on hinnata fondivalitsejate tegevuse vastavust õigusaktidele, kõnealusel juhul tasude piirmäärade reeglitele. Tasude määra mõjutavad eelkõige konkurents ja õigusaktides tasudele kehtestatud piirangud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2014, 19:46
Otsi:

Ava täpsem otsing