Kuriteoteade muutis saadikud kidakeelseks

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 20. oktoober 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuriteoteade muutis saadikud kidakeelseks
Priit Toobal ei soovinud kommenteerida maksumaksjate liidu prokuratuurile esitatud kuriteoteadet kuluhüvitiste kohta. Foto: Raul Mee
Eile saatis Eesti Maksumaksjate Liit prokuratuurile kuriteoteate, milles palus uurida, kas riigikogu liikmete hüvitised on olnud ikka tööga seotud kulutused. Mitu riigikogu liiget kuriteoteadet kommenteerima ei soostunud.
Priit Toobali kuluhüvitised seisavad kanistrites
Sakala kirjutas eelmisel nädalal, et keskerakondlane Priit Toobal kulutas esimesel poolaastal riigikogulase kuluhüvitisest ära viimse kui sendi ja enamik sellest summast läks autokütusele.
Kuigi Toobal väidab, et kasutab enamasti diiselmootoriga maasturit ning ka BMW sõiduauto, mille liisingut ta riigikogu kuluhüvitisest osaliselt kompenseerida laseb, võtab diislikütust, selgub Toobali kütusekaardi väljavõttelt, et ta on paaril korral tankinud korraga nii diislit kui bensiini.
Tänavu 5. aprillil kell 23.13 võttis ta Viljandi Endla Statoilist 91 liitrit diislit, minut hiljem 45 liitrit bensiini ja nelja minuti pärast veel 62 liitri diislit. Kokku tankis ta viie minuti jooksul 198 liitrit kütust. Samasugune stsenaarium kordus 7. juunil, kui kell 14.52 tangiti Toobali kaardiga Viljandi Männimäe Statoilis 96 liitrit diislit, viis minutit hiljem sealsamas 54 liitrit bensiini ning kell 23.27 Viljandi Endla Statoilis enam kui 124 liitrit diislit. Kokku 220 liitrit diislikütust ja 54 liitrit bensiini ühe päeva jooksul.
Eelmisel nädalal avalikustas ajaleht Sakala, et riigikogu liige Priit Toobal kasutas 3368,03 eurosest kuluhüvitisest kolme kuu ja ühe nädala jooksul 2490,67 eurot kütusele. Toobal maksumaksjate liidu tehtud taotlust prokuratuurile kommenteerida ei tahtnud. Ta märkis, et teda isiklikult pole taotluses esile toodud, seega loobus ta järjekindlalt seisukoha andmisest. „Loomulikult puudutab see mind kui riigikogu liiget ja igal organil on õigus pöörduda kuriteo teatega prokuratuuri. Kas prokuratuur selle üles võtab või ei, see on juba iseküsimus,“ vastas Toobal.
Pärast seda kui Sakala avalikustas Toobali kütusetarbimise, saatis Delfi andmeil Toobal kõikidesse ministeeriumitesse ning riigikantseleisse teabenõuded, millega küsitakse andmeid kõikide ministrite ametiautode kasutamise ja kütusekulu kohta.
Sarnaselt Toobalile keeldusid kuriteoteatest rääkimisest paljud riigikogu liikmed, kellega Äripäev soovis vestelda. Nad viitasid, et neid isiklikult seal kirjas ei olnud, seega ei taha nad ka kommenteerida. Mitu telefonivestlust lõppes hüvasti jätmata, saateks kinnine toon. Nii näiteks viskas telefoni hargile ka Vabaerakonna esimees Andres Herkel, kes enne kõne katkestamist rõhutas, et teda pole teates märgitud, seega ei oska ta ka teemat kommenteerida.
Kõiki ei saa lüüa ühe vitsaga
Riigikogu esimees Eiki Nestor ei soovinud samuti esmalt kommenteerida, ent kuuldes lisaküsimusi, märkis, et soovib prokuratuurile jõudu. „Avaldus neile on antud, ju nad teevad oma tööd professionaalselt,“ ütles ta. Nestor selgitas, et seal, kus riigikogu nägi kuluhüvitiste teemal üksmeele kohta, langetati otsused ka eelmisel neljapäeval ära. Üksmeel leiti järgmistes punktides: kapitalirent on keelatud, nii nagu ka varem, kasutusrendi puhul kuulub hüvitamisele kuni 450 eurot kuus, õiguskantseleil on õigus küsida fraktsiooni arvamust kuludokumendi kohta, kui inimesel pole juhiluba, ent ta liisib autot. Sellisel juhul peab ta tõendama, et see kulu on seotud tema tööga.
Netsor märkis, et kõiki saadikuid ühte patta panna ei passi. „On hulk saadikuid, kes peaaegu üldse ei kuluta ja on kuskil 30 saadikut, kes üldse ei liisi midagi, ma ei paneks kõiki neid 101 inimest ühte patta,“ märkis Nestor. „Kõiki saadikuid ühe vitsaga lüüa ei saa!“
Reformierakondlasest riigikoguliige Liina Kersna rõhutas, et maksumaksja raha sihipärane kasutamine peab olema norm, ka riigikogu liikmete jaoks. „Seadus ütleb, et riigikogu liikmetele mõeldud kuluhüvitisi võib kasutada vaid tööga seotud kulude katmiseks. Kuidas kuluhüvitiste väärkasutust täpsemalt tuvastada, on küsimus, millele ei ole osanud keegi vastata. Kas lahendus peitub täpsemas seadusandluses või eeskirjades või annab vastuse võimalik kriminaalmenetlus, seda on hetkel raske öelda,“ nentis Kersna.
Aeg küps selge piiri tõmbamiseks
Sotsiaaldemokraadist riigikogu õiguskomisjoni liige Mark Soosaar märkis, aga, et jääb huviga ootama, kuidas riigiprokurör Lavly Perling karmile teatele reageerib. „Ilmselt on aeg küps selgema piiri tõmbamiseks avaliku ja erahuvi vahele. Ja seda mitte üksnes riigikogus, vaid kogu avalikus sektoris,“ kommenteeris Soosaar.
Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Carol Merzin ütles, et menetlusotsus langetatakse lähematel päevadel.
Eesti Maksumaksjate Liit saatis eile prokuratuurile kuriteoteate, milles palub uurida lähemalt ajakirjanduses avaldatud fakte, mille kohaselt on riigikogu liige palunud hüvitada kulutusi, mis ei ole tema tööga seotud.
Riigikogu liikmetele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu kehtestatud korras.
Tööga seotud kulutuste hüvitamise all on Riigikogu juhatus selgitanud, et sõidukulud on ühissõiduki (seal hulgas takso), kütuse-, parkimisteenuse ja sõiduki üürikulud ja ühiselt tellitava transporditeenuse kulud. Kapitalirendimakseid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata kuluna vara soetamise kulusid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum