Ettepanek: teeme äriregistrisse delete-nupu

Rosin tõi konverentsil välja murettekitavad numbrid välisettevõtjatest Eestis, keda on praegu e-residentidest kümme korda rohkem.

Inforegistri andmeil kuulub välismaalastele ja e-residentidele Eestis 1100 ettevõtet. Pärast e-residentsuse saamist on äriühingu registreerinud ligi 500 ettevõtet. Kõige rohkem on ettevõtjatest e-residente Soomest ja Venemaalt.

Välismaalastele kuuluvast 1100 ettevõttest on 400 käibemaksukohustuslased. Need firmad on riiklikke makse tasunud 34 miljonit eurot ja tööjõumakse 29 miljonit eurot.

Mai alguse seisuga on aga neist ettevõtetest 56 võlg nii riigi kui ka võlausaldajate ees summas 535 000 eurot. Lootusetuid võlgu on Rosina sõnul 42 firmal summas 424 000 eurot.

Välismaalaste firmade koguvõla maht on Inforegistri andmeil 75 miljonit eurot. Rosin rõhutas, et fenomenaalne on see, et 60 miljonit eurot kuulub TOP 10-le ehk siis ligi 90 protsenti võlgnevustest kuulub vaid kümnele ettevõttele.

Rosin võttis Eesti Võlausaldajate Liidu juhatuse liikmena oma ettekande kokku sellega, et Eestis asutatakse kuus keskmiselt 2000 ettevõtet, kokku on Eestis 230 000 ettevõtet. Ligi 45 000 neist teeb aastas vähemalt 10 000 eurot käivet. Kolmandik asutatud ettevõtetest eksisteerib kõigest 3–6 aastat.

„Kuus lõpetab ametlikult likvideerimis- või pankrotiprotsessi teel keskmiselt 100 ettevõtet, 500–600 sundkustutatakse, sest neil on majandusaasta aruanded esitamata kolm ja enam aastat. Eelmisel aastal sundkustutati selliseid ettevõtteid 6700 ja ühes nendega kustutati 45 miljonit eurot võlgasid. Selle aasta esimese nelja kuuga on sundkustutatud juba 6000 ettevõtet ja meil terendab ees veel 15 000 ettevõtte sundkustutamine, koguvõla mahuga 155 miljonit eurot. Teen ettepanku äriregistrisse teha lihtsalt delete-nupp,“ nentis Rosin nõutult ja märkis, et riik on Eesti kõige suurem likvideerija.