Äripäev • 24. detsember 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Parim uuriv lugu võttis rongavanemad pihtide vahele

Kui seni arvati, et Eesti elatisvõlglaste koguvõlg oma laste ees on alla 15 miljoni euro, siis nüüd selgus, et see on 52 miljonit eurot.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Äripäeva 2016. aasta parima uuriva loo kirjutas Mari Mets – selleks on aasta alguses avaldatud alimendivõlglaste TOP ning sellega koos ilmunud artikkel “Nelja lapse ema alandav kohtutee isa vastu”.

Alimendivõlglaste TOPi tunnistamine parimaks uurivaks looks võib esmapilgul tunduda üllatav, sest tegemist on avalikult kättesaadava info vahendamisega, mitte millegi valgustkartva välja uurimise ja paljastamisega. Tegemist on aga väga mõjuka ja palju vastukaja tekitanud artikliga.

Võimas tagaside oli osalt põhjustatud sellest, et seni oli see avalikult kättesaadav info sisuliselt avalikkuse eest peidus. Mari abiga jõudsid elatisraha võlglased ka tegelikult avalikkuse silme ette ning see teema muutus oluliseks jutuaineks.

Seda edetabelit luges kokku umbes 60 000 inimest ja sotsiaalvõrgustike kaudu jõudis see teema enam kui 120 000 inimeseni. Seda Äripäevas aasta alguses tõstatatud teema kajastamist on kogu aasta jooksul jätkanud ka teised meediaväljaanded. Kindlasti on põhjus selles, et alimendivõlglased on olnud oluline teema ka poliitikute jaoks. Riigi tasandil on astutud konkreetseid samme, et võlglaste hulka vähendada.

Elatisraha maksmisest hoidumine ning laste heaolu ongi olnud üks lõppevat aastat meenutama jääv oluline teema ning Mari aitas oma lugudega muuta seda probleemi veelgi nähtavamaks. Artikkel oli mõjukas tõenäoliselt ka seetõttu, et varem polnud seda infot esitatud edetabeli ehk avaliku häbipostina.

Praeguseks on selgunud, et tegelikult on võlgade summa 3 korda seni arvatust suurem ehk üle 50 miljoni euro (Pärnu linna eelarvest rohkem) ning meie loo ajal kõlavate sõnadega tutvustatud karmid meetmed hästi ei tööta, mistõttu plaanitakse juba uusi sunnivahendeid.

Süüdimatud risustajad

Parima uuriva loo nominentideks on Koit Brinkmanni artiklid “Räpane prügiäri Tallinnas” ja “Haisvad skeemid Põhja-Tallinna jäätmeäris” ning Piret Reiljani artiklid “Värvika seltskonna kiirlaenuäris pööritati miljoneid sularaha” ja “Äriseos viib Eestist Vene miljonäriga seotud skeemini”.

Koit tõi enda artikliga “Räpane prügiäri Tallinnas” avalikkuse ette jäätmeäri varjupoolel tegutsevad ärimehed, kes ei karda riigimaale vedada kümneid tuhandeid tonne prügi, sest asi päädib reeglina väärteomenetluse ning riigi nentimisega, et nõudeid pole reaalselt võimalik kätte saada. Kui enne loo ilmumist oli prokuratuur seisukohal, et avalikkuse ette jõudnud juhtumi puhul pole alust kriminaalasja alustamiseks, siis loo ilmumise järel seda seisukohta muudeti ja algatati kriminaalasi.

Piret paljastas artiklis “Värvika seltskonna kiirlaenuäris pööritati miljoneid sularaha” pankrotistunud kiirlaenufirmas MiniCredit toimunud kahtlased rahaliikumised ning avalikustas ka ärimehed, kes selle kiirlaenuäri ümber tiirlesid. Teises artiklis “Äriseos viib Eestist Vene miljonäriga seotud skeemini” tõi aga Piret avalikkuse ette MiniCrediti tütarfirma ühe juhi seotuse Venemaalt pagenud miljonäri võimaliku varade peitmise skeemiga. See teema nende artiklitega aga ei lõppenud ning tõenäoliselt kajastab Äripäev MiniCreditis toimunud ning seni avalikkusele teadamata äriseiklusi ka järgmisel aastal.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt