Palgaralli ei meelita venelasi poodidesse

Venemaa reaalpalgad kasvasid aprillis ja mais 3,7 protsenti (aastases võrdluses), mis on viimase kolme aasta suurim tõus, kirjutab Bloomberg. Jaemüük jõudis samal ajal aga napilt plussi, enne kevadet kukkus see aga 27 kuud järjest. Venemaa Keskpank prognoosib, et venelased tarbimisel ettevaatlikud veel vähemalt 2-3 aastat.

See on ka põhjus, miks keskpank usub, et inflatsiooniriskid on lühiajalises perspektiivis madalad. Keskpanga juht Elvira Nabiullina ütles, et tarbimise taastumine on „nüüd rohkem silmaga näha“. Keskpank otsustas eelmisel nädalal vähendada baasintressimäära. Sellel aastal on intresse langetatud juba kolmel korral.

„Liiga vara on hakata muretsema inflatsiooniriski pärast, mis tuleneks tarbimise kasvust,“ ütles investeerimisfirma Renaissance Capitali peaökonomist Charles Robertson. Tema hinnangul kasvab Venemaa jaemüük sellel aastal 1,5 protsenti ning 2018. aastal 2,2 protsenti.

Venelased kulutavad viimasel ajal rohkem raha kesvtuskaupadele – eelkõige ostetakse kaupu, mille ostmist majanduslanguse ajal edasi lükati. Näiteks eelmisel kuul tõusis uute sõiduautode müük aastases võrdluses 15 protsenti – see on suurim kasv alates 2012. aastast.

Keskpanga baasstsenaariumi kohaselt ei kasva tarbimine enne 2019-2020 aastaid kiiremini kui reaalpalk. Mõne aasta pärast peaks hoiuseintressid langema ja majandus hakkab stabiilsemalt kasvama.

Jaemüük kasvas eelmisel kuul 0,7 protsenti (aastases võrdluses), aprillis tõusis jaemüük 0,1 protsenti, teatas Venemaa valitsus. Reaalpalgad kasvasid juba kümnendat kuud järjest ning see trend on ületanud suurelt analüütikute ootusi.

Majanduskasv kiirenes mais 3,1protsendini (aastases võrdluses). Veel aprillis kasvas majandus 1,7 protsenti, selgub majandusministeeriumi andmetest. Kasvule aitasid kaasa kõik suuremad majandussektorid.

Majapidamised ei taha oma raha aga kulutada, sest valuutakriis on neil veel hästi meeles. Samuti on paljude jaoks olukorda raskemaks teinud kaks aastat kestnud majanduslangus. Kui venelastelt küsiti, mida nad kahe kuu palga suuruse lisarahaga teeksid, ütlesid peaaegu pooled, et nad paneks selle kõrvale, selgub keskpanga küsitlusest.

„Reaalpalgad kasvavad kiiremini kui jaemüük ja see annab märku, et säästmismäärad, mis on juba praegu kõrged, tõusevad edasi,“ ütlesid Goldman Sachsi analüütikud Clemens Grafe ja Murat Unur oma ühises kirjas. „Selles staadiumis ei tohiks tugevam majanduskasv tekitada muret inflatsiooni pärast.“

Säästumäär (protsent, mis sissetulekust säästetakse) langes selle aasta esimesel neljal kuul 7,7protsendini. Veel eelmisel aastal oli see näitaja 11,3 protsenti ja 2015. aastal 14,1 protsenti. See on aga jätkuvalt madalamal kui 4-5 protsenti, millest allapoole langemine annab keskpanga hinnangul signaali inflatsiooni kiirenemisest. Selle taseme juurde pole Venemaa alates 2008. aastast jõudnud.

Keskmine poodides tehtud ostude summa langes mais (aprilliga võrreldes) 2,3 protsenti, 512 rublani (veidi üle 9 euro), selgub uuringufirma Romiri andmetest. Keskmine ostusumma vähenes küll supermarketites, aga allahinnatud asjade poodides ja väiksemates kauplustest tõusis see 2,9 protsenti. See näitab, et venelased otsivad paremaid hindu.

Sberbank CIBi viimasest küsitlusest selgus, et 73 protsenti vastanutest pidas end hinnatundlikuks kliendiks. „Kodumaine nõudlus ei viita mitte mingisugusele inflatsioonilisele survele,“ teatas keskpank eelmise nädala reedel.