E-residentsus võiks Eestist teha maailma parima ärikeskkonna

„Täna ostavad tööandjad üha rohkem tulemusi, mitte aega – vana mudel, et töötaja kuulub iga päev 8 tunniks tööandjale, on kadumas,“ kirjeldas Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Ivar Veskioja praegust olukorda. „Üha populaarsemaks muutub mikroettevõtlus, Euroopa Liidus teeb tööd 162 miljonit vabakutselist ettevõtjat, olgu selleks siis Uberi juhid või IT-ettevõtjad – kõigil neil ettevõtetel on vaja kohta, kus end registreerida, kus maksusüsteem ja asjaajamine neid toetaks, kus makse saaks maksta mugavalt ja teenusepakkumine oleks vaba,“ viitas ka e-residente teenindava ettevõtte LeapIN juht Allan Martinson sellele, et Eesti tulevik võib olla just piiritaguste ettevõtete aktsepteerimine ning maailma pakutavate muudatuste ärakasutamine.

Sisuliselt defineerib Veskioja e-residentsuse andmist kui välismaalastele Eesti digitaalse isikutunnistuse loomist, mille abil on neil võimalik anda ka digiallkirja. „Nii pääsetakse ka piiri tagant ligi era- kui avaliku sektori teenustele,“ rääkis ta. Välismaiste ettevõtjate riiki lubamine viisil, mis ei eelda füüsilist kohalolu, aitab arendada Eestis ettevõtlust ning ka 2014.–2020. aasta ettevõtluse kasvustrateegias on ette nähtud Eesti viimine äritegevuse lihtsuse edetabelis 15. kohale. „Tegelikult on väga suur hulk valdkondi, mille eesmärkide kaardistamine ja elluviimine aitaks meid isegi esimesele kohale – kui tahame olla 15ndad, siis jäämegi ainult sinna,“ viitas Veskioja sellele, et tuleb olla veel ambitsioonikam.

Veskioja märkis, et juba nüüd on e-residentsuse projekt end Eesti jaoks ära tasunud ning tulevikus on sellel seega veelgi suurem potentsiaal. „Nii selle kui ka järgmise aasta eelarvega antakse e-residentsuse tiimile umbes 4 miljonit eurot, kuid sotsiaalmaksu on juba sel aastal laekunud 6 miljonit eurot,“ rääkis ta numbritest. „Seega e-residentide makstavad maksud katavad projektiga seotud otsesed kulud ära.“

Lisaks rahalisele kasule on võitnud Eesti majandus tervikuna. „Kui e-residendil on Eestis lihtne, jääb ta siia kauemaks äri ajama, see loob uusi töökohti,“ nentis Martinson. „Lisaks maksab e-resident tööjõumakse ning annab tööd kohalikele teenusepakkujatele, näiteks pankadele – kui see kõik kokku lüüa, siis oleme oma investeeringutelt väga hästi tagasi saanud,“ arvas ta.

Majanduslikule kasule lisandub veel mainekujunduslik aspekt. „E-residentsus on Eesti jaoks olnud täielik bingo, isegi kui sisuga on vähem täidetud, kui soovitud, siis mainekujunduslikult on see kõige parem projekt, mis üldse kunagi on välja mõeldud,“ oli Martinson veendunud. „Alati ei pea vaatama ainult dollarimärki, Eesti tuleb praegu guugeldades väga hästi esile,“ lisas ta.

Eesti konkurentsieelistena nimetab Martinson kiiret firma avamise võimalust. „See võtab minuteid, asjaajamine on kiire ja lihtne ning meil on ka huvitav maksusüsteem – kui teenid rohkem, kui kulutad, ei pea kohe tulumaksu maksma,“ märkis ta. Samuti annab Eestile eelise Euroopa Liidu liikmelisus. „Kui keegi Indiast pärit ettevõtja tahab siin äri teha, siis on teenust lihtsam osutada, kui oled Euroopa Liidu ettevõtja, mitte lihtsalt hindu, kel puudub korralik pangaarvegi.“

Veskioja sõnul ei osata e-residentsuse võimalusi maksimaalselt ära kasutada, sest olemasolevat võetakse liiga iseenesest mõistetavalt. „Harjume liiga kiiresti, meie jaoks on kaupade ja teenuste vaba liikumine nii tavaline, et me ei saa aru, kui oluline on see kolmanda maailma inimeste jaoks,“ selgitas ta. „See on tegelikult maailmas väga suur väärtus,“ sõnas ta.

Samuti annab Eestile eeliseid digitaliseeritus. „Mujal käib asjaajamine enamasti paberi teel, meil aga digitaalselt,“ ütles Veskioja. „Seetõttu on Eestis suured eelised näiteks internetimajanduse ettevõtete jaoks,“ tõi ta näite.

Seda, et asjad muutuvad liiga lihtsaks ning seda hakatakse kurjasti ära kasutama, Martinson ei usu. „Selleks, et e-resident saaks firma teha, teevad taustakontrolli nii riik kui ka pank ning ilmselt vajab e-resident ka raamatupidamisel tugiteenust, mis on samuti kontrolli eest,“ viitas ta sellele, et tegelikult on juba praegu kontrollmehhanismid hästi paigas. „Pankadel on e-residentide suhtes rangemad hoolsusmeetmed ja neid jälgitakse nagunii rohkem ning tegelikult on enamik e-residente internetimajanduse ettevõtjad, mitte Danske tüüpi,“ sekundeeris talle Veskioja. Martinson lisas, et tema keskmine e-residendist klient teenib 5000–7000 eurot kuus ja rahavood on selged.

Selleks, et oma eeliseid maksimaalselt ära kasutada ning positsiooni säilitada, tuleb automatiseeritust veelgi rohkem tõsta. „See aitab väikese kliendi peale vähem aega kulutada, tuleb luua digitaalseid platvorme, et teenindada tuhandeid ettevõtteid,“ arvas Veskioja. „Näiteks raamatupidamisteenust pakkuvates ettevõtetes ei suudeta väikestele klientidele efektiivset teenust pakkuda – peame jõudma sinna, et alati pole vaja uut raamatupidajat, vaid probleem lahendatakse ära IT abil.“

Asjaajamise kiirust aitaks aga suurendada see, kui keskvalitsus koordineeriks riigis toimuvat ühtselt. „Praegu on eri asjad eri ministeeriumide haldusalas, kuid vaja on sünkroonis tegutsemist,“ leidis Veskioja. „Meil peab olema sisemine võimekus tellida arendusi nii, et see on parim, mis selle raha eest saame.“

Peamiseks konkurendiks Eesti e-residentsusprogrammile peavad eksperdid erasektorit. „Konkurents ei tule riikide poolt, kuid erasektor võib teenused teha nii lihtsaks, et lõpuks hakkame konkureerima erasektori pakkumistega,“ nentis Martinson. Ta tõi veel välja, et praegu on ainuke riik maailmas, kes peale Eesti e-residentsust pakub, Aserbaidžaan. „Aga neil pole maailmas ilmselt väga lööki,“ lõpetas ta.