Pille Ivask • 15 jaanuar 2019

Kohtutäiturite kuldne ring asub Harjumaal

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.  Foto: Andras Kralla

Kohtutäiturite sõnul on suured käärid kohtutäiturite sissetulekus paratamatus, seadusemuudatused soosivad aga Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid täitureid.

"Kohtutäiturid on läbilõige ühiskonnast, kõik on erinevad," ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt. "Ei ole meil kommunism, et kõik on ühepikkused ja ühesuurused," lisas ta.

Järvamaal tegutsev kohtutäitur Heimo Vilpuu märkis, et kohtutäiturite sissetulekud on erinevad ja ei saagi oodata, et kõik teeniksid sama palju. "Kui täitur seda ametit peab ja on siiani hakkama saanud, siis on see tema enda valik," ütles Vilpuu.

Äripäev kirjutas möödunud reedel, et kui Eesti edukaim kohtutäitur teenib 23 000 eurot kuus kätte, teenib edukuselt teine poole vähem. Käärid on sissetulekutes nii suured, et suurima ja väikseima sissetulekuga kohtutäituri sissetulekute vahe on suisa 27kordne.

Turg paneb paika

Põhjuseid, miks seesugune kummaline olukord on tekkinud, on mitu. Vilpuu hindas, et peamine põhjus, miks kohtutäiturite sissetulek nii palju erineb, näib olevat piirkondlik. "Kus on rohkem rahvast, seal on rohkem võlgnikke," viitas ta Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturite edu valemile.

"Tallinn ja Harjumaa on kuldne ring," kinnitas ka Hunt, ent lisas siis, et lisaks piirkonnale on ka muid aspekte, mis kohtutäiturite sissetulekuid mõjutavad. Näiteks on tema sõnul mõningatel kohtutäituritel selliseid nõudeid, kus võlga tuleb sisse nõuda korduvvõlgnikelt. Viimased on aga pahatihti töötud, varatud ja sissetulekuta. "See tähendab, et kohtutäitur teeb palju tööd, aga midagi sisse ei tule," lausus Hunt.

Ministeeriumi ponnistused

Kohtutäiturite sissetulekud on üksjagu furoori põhjustanud varemgi. 2017. aastal hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt vähenesid kohtutäiturite sissetulekud kohtutäiturite koja hinnangul kolmandiku võrra. Nimelt leidis justiitsministeerium siis, et kohtutäiturite tasud on põhjendamatult kõrged ning võlgnik saaks seda raha kasutada oma võlgade tasumiseks.

Siis aga selgus, et kuna võlanõudeid, mida menetleda, on vähemaks jäänud, peaks kohtutäituritele juurde leidma lisasissetulekuid. Muudatustena said kohtutäiturid õiguse osutada ametiteenusena juriidilise fakti tuvastamist, mis osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes. Samuti said täiturid õiguse tegutseda vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

"Midagi suurt juurde ei tulnud," hindas Vilpuu. Ta selgitas, et lisateenuste puhul mängib rolli täituri haridustase. "Kellel on, see saab teenust osutada, kellel pole, see ei saa. Kus on tööd rohkem, seal tasub ära," märkis Vilpuu, et kuna tegu on nii-öelda masstegevusega, lõikasid muudatusest enim kasu Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad täiturid. "Minule isiklikult mõju ei ole avaldanud," sõnas Vilpuu.

Plaanis suur reform

Nüüd plaanib justiitsministeerium aga suurt reformi, mille kohaselt peaks kogu kohtutäiturite süsteem uue kuue saama. Kui see läbi läheb, peaks praegusest 44 kohtutäiturist jääma alles umbes kaheksa, kelle töötandriks jäävad peamiselt eranõuded. Riiginõuded aga läheksid maksu- ja tolliameti kätte.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik sõnas, et kavandatav muudatus mõjutab umbes 60% täitureid. Praegu on kohtutäitureid Eestis 44. 2016.–2017. aasta andmetel moodustas 17 täituri portfell 50% ja enamal määral riiginõuetest. Kui riiginõuete sissenõudmine läheks maksuametile, avaldaks see olulist mõju nendele täituritele, kelle sissetulek tuleneb oluliselt riiginõuete sissenõudmiselt saadavast tulust.

Hetkel kuum