Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik peaks Siim Kallase kinni maksma

    Nurkse instituudi teadur Erkki Karo Foto: Erakogu

    Kui Siim Kallase staatus Nortalis toob uusi ekspordilepinguid, võiks riiki Nortalile tema palga kinni maksta, arutleb Nurkse instituudi teadur Erkki Karo Nurkse instituudi blogis.

    Siim Kallase uut töökohta Nortalis võib vaadata tulenevalt tema muudest poliitilistest rollides kui võimalikku eetikaküsimust ja huvide konflikti või ka kui Eesti e-riigi ekspordivoliniku auväärt ametit. Ehk sisuliselt kui igati loogilist “turundusinnovatsiooni” Nortali poolt. Või on isegi tegemist laiema tööstuspoliitilise mõtlemise kapist väljatulemise väikeste sammudega?
    E-riigi eksport kui poliitiline väljakutse 
    E-riigi lahenduste, kogemuste ja võimekuste eksportimine saab ja jääb olema äärmiselt keeruline ja tugevalt poliitiline tegevus, isegi kui seda teevad Nortali-sarnased ettevõtted omal algatusel. E-riigi lahenduste turg on alati poliitiline, sest äri teisel poolel tegutsev importija on alati ühel või teisel kujul riik. See tähendab, et  importija valikud meie e-riiki importida või mitte ei saa pea kunagi olema pelgalt majandusliku ratsionaalsuse või tehnoloogilise võimekuse põhised. Riigid ja poliitikud peavad neid valikuid põhjendama ja legitimeerima ka poliitiliste reeglite ja loogikate alusel.
    Siin võib avalduda ka e-riigi eksportimise tehnoloogilis-majanduslik ja moraalne paradoks. Tehnoloogiliselt arenenumad riigid võivad poliitilistel ja majanduslikel kaalutlusel pigem ise oma e-riigi lahendusi arendada või oma ettevõtetelt sisse osta (nagu oleme teinud ka meie). E-riigi importijateks võivad seega suurema tõenäosusega olla madala tehnoloogilise võimekusega ning tihti ka mittedemokraatlikumad (või n-ö üleminekufaasis olevad) riigid.
    Nende riikidega suhtlemine ja neile millegi müümine on tihti aga väga poliitiline ja keeruline – poliitiliste otsustuskogude uksi on keerulisem avada ja/või nende taga on pikad järjekorrad arenguabi, demokraatia arendamise jms nõustajatest (ja järjekorranumbreid jagab tihti hoopis Ameerika või mõni suurem EL-i riik).
    Endine eurovolinik ja peaminister oleks selles järjekorras kindlasti väga seksikas külaline, kellele avatakse uksi kiiresti, eelisjärjekorras ja hea meelega. Moraalne küsimus oleks siin kas riigi seiskohalt on see aktsepteeritud kui “meie” e-riik muutub vahendiks ebademokraatlike režiimide kindlustamisel, kodanike järel nuhkimisel, nende elu kontrollimisel ja nende represseerimisel (nt sõjavarustust ja muid võimu võtmetööriistu igaühele tavaliselt ei müüda).
    Peidetud tööstuspoliitika Eestis 
    Väljaspool selliseid moraalseid valikukohti (või kui neid ei teki või me ei pea neid lihtsalt moraalselt probleemseks) võib Nortali ja Siim Kallase koostööd vaadata ka kui klassikalise tööstuspoliitika loogika kasutamist (seekord ettevõtjate omal initsiatiivil), mis on eriti mitte-Euroopa turgudele sisenemiseks äärmiselt vajalik - täpselt samamoodi nagu Oliver Kruuda sai Jaapani piimaturule sisenetud osaliselt tänu toonase minister Anne Sullingu poliitilise staatuse toele. Sellistes mitte-lääne kultuurides on poliitilised sümbolid ja nende oskuslik kasutamine ka ärisuhetes tihti tähtsamad kui ettevõtte toode või ettevõtja enda majanduslik positsioon ja staatus.
    Ehk tänased ja eilsed poliitilised positsioonid (Siim Kallas oli ja on poliitiku kuvandiga ja Eesti riigi ja EL-i tunnus- või kvaliteedimärkide kandja) ja nende ettevõtete huvides töölepanek on oluline eksporditurgude avamise vahend, mis on ka klassikalise tööstuspoliitilise mõtlemise element. Kui e-riigi lahenduste sisseostmine kodumaistelt ettevõtetelt ja seeläbi nende võimekuste ja spetsialiseerumiste suunamine oli tööstus- ja tehnoloogiapoliitika esimene samm, siis nende ekspordivõime toetamine on lihtsalt loogiline järgmine samm.
    Seega, ehk on meie majanduspoliitikal aeg loobuda võitjate valimise skisofreeniliselt eitamisest - me valimine ja toetame neid ühel või teisel viisil nagunii ja kogu aeg (nt iga kuidagi arendusega seotud hange mõjutab hankepartneriks valitud ettevõtete puhul nii nende käivet kui ka võimekuste ja oskuste arengusuundi) - ning tööstuspoliitikutel tulla kapist välja ja panna riik koos oma kõikide vahenditega ning riigi poliitilise kuvandi kandjad (tänastest ja eilsetest poliitikutest diplomaatideni) süsteemselt ja sihiteadlikult kõikide arendajate ja eksportijate huvides tööle. Tänaseks oleme põllumajanduskriiside tingimustes näidanud üles valmisolekut seda teha, küsimus on, et kas ka üldine tehnoloogiapoliitika on meie jaoks piisavalt tähtis, et seda teha?
    Vastasel juhul - kui me võitjaid avalikult endiselt ei vali - oleks õiglane, et riik maksaks Nortalile Siim Kallase palga kinni (vähemalt mingisuguse tulemustasuna ja juhul kui Kallase poliitiline staatus toob uusi ekspordilepinguid), sest miks muidu Oliver Kruuda valiti võitjaks ja sai riigilt eriteenuseid?
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Ebalus voogedastuse kasumlikkuse suhtes sundis USA indeksid külgsuunas liikuma
Ehkki Disney teatas, et on suutnud voogedastusega esimeses kvartalis kasumisse jõuda, ei ole kogu selle ärisuuna kasumlikkus sugugi veel kindel, mis oli ka üks põhjusi, miks Wall Street jäi teisipäeval hillitsetuks. Kui S&P 500 tõusis +0,13% ja Dow 30 kerkis vaid +0,08%, siis Nasdaq langes -0,1%.
Ehkki Disney teatas, et on suutnud voogedastusega esimeses kvartalis kasumisse jõuda, ei ole kogu selle ärisuuna kasumlikkus sugugi veel kindel, mis oli ka üks põhjusi, miks Wall Street jäi teisipäeval hillitsetuks. Kui S&P 500 tõusis +0,13% ja Dow 30 kerkis vaid +0,08%, siis Nasdaq langes -0,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Tasuta finantsplatvorm äridele Wallesteri ettevõtte poolt – enam ei ole ühtegi kaarditasu!
Firma kulude kontrollimine on äritegevuses väga oluline, mille puhul te saate meeldiva boonuse oma rahalise kokkuhoiu näol. Selles kontekstis on Wallester Business teie kindel partner, kes muudab kulude juhtimise lihtsamaks, odavamaks ja mugavamaks. See Eesti fintech-firma Wallesteri platvorm võib põhjalikult muuta suhtumist finantside juhtimisse igas tänapäeva ettevõttes. See ei ole liialdus!
Firma kulude kontrollimine on äritegevuses väga oluline, mille puhul te saate meeldiva boonuse oma rahalise kokkuhoiu näol. Selles kontekstis on Wallester Business teie kindel partner, kes muudab kulude juhtimise lihtsamaks, odavamaks ja mugavamaks. See Eesti fintech-firma Wallesteri platvorm võib põhjalikult muuta suhtumist finantside juhtimisse igas tänapäeva ettevõttes. See ei ole liialdus!
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.