Soomlased on haaranud kiire transpordiühenduse võimalusest, millest võiks saada kasu ka Eesti, leiab Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
- Üks nägemus Hyperloobi kapslist Foto: EPA
Soome väikelinn Salo on kaasatud projekti, mis peaks tulevikus oluliselt kiirendama Helsingi ja Stockholmi vahelist transporti. Meie põhjanaabrid tahavad muuta ühe oma linna Hyperloobi tehnoloogia testjaamaks. Hyperloop on idee panna vaakumtunnelis liikuma sõiduk suurel kiirusel (kuni 1200 km/h).
Paljud paigad võitlevad sellise võimaluse nimel, leiavad projektis osalevad soomlased. Näiteks üritavad slovakid samuti saada Hyperloobi oma koduõuele. Ent sama innukalt kui soomlased ja slovakid saaks oma huvi näidata Eesti.
Kolme pealinna ühendus
Tallinna ja Helsingi vahelisest tunnelist on räägitud aastaid ning seni uuritakse peaasjalikult, kas selline ühendus tasuks ära. Äsja ütles
intervjuus Äripäevale ka majandusminister Kristen Michal, et plaanil on jumet, aga tema näeb selle perspektiivi alles kümnete aastate pärast. Samas on hea meel kuulda, et kahe pealinna (ja riigi) vahelist ühendust ikkagi tahetakse. Vähemalt poliitiline tahe on olemas.
Ent praegu võiks Eesti pista oma nina ka Hyperloobi projekti, mida seni tahetakse Rootsi ja Soome vahele. Kui me räägime suurest pildist, mida Eestis tihti otsitakse, siis Talsingi tunneli kõrval saaks rääkida ka Tallinna-Helsingi-Stochkolmi kolmiklinnast. Kui paljudele kõlab Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel juba teostamatu unistusena, siis kolme riigi ühendamine võib jätta veelgi hullumeelsema mulje. Hullumeelse, aga mitte võimatu.
Peamine argument tunneli vastu ongi tasuvus. Kuigi inimeste ja kauba transport muutuks kiiremaks, ei pruugi ehitus ja hilisem ülalpidamine majanduslikult ära tasuda. Seetõttu astutakse ettevaatlikult ja aeglaselt edasi, et kellegi ootusi liigselt üles ei köetaks.
Märgatav rahaline kokkuhoid
Ent erinevalt tavatranspordist on Hyperloobi eelis kiirus. Näiteks Helsingi ja Stockholmi ühenduse esialgsete uuringutulemuste järgi oleks lisaks ajale ka rahaline kokkuhoid: 321 miljonit eurot aastas. Huvitav, kui palju raha aitaks Hyperloop kokku hoida Tallinna ja Helsingi vahel?
Eestlased on palju unistanud kiiremast transpordist Soomega. Miks mitte ka Rootsiga? Kui soomlased on seni agaralt üritanud eestlasi kaasata Tallinna-Helsingi tunneli rajamisse, siis tõenäoliselt rõõmustaksid nad ka rohkemate osaliste puhul Hyperloobi projektis. Rootslastelgi oleks põhjust meid toetada, sest kes siis ei tahaks nii heasse riiki nagu Eesti tulla? Meil tasub ligipääs muuta mugavamaks.
Seotud lood
FIDE kiir- ja välkmale maailmameistrivõistlused toimuvad 2024. aastal esmakordselt New Yorgis. 26. detsembril Wall Streetil algav suursündmus toob kokku maailma tippmaletajad ja rõhutab male sümbolväärtuseid – strateegiat ja riski –, mida seekord väljendatakse globaalse ärikeskuse südames.