Artikkel
  • Jaga lugu:

    Eesti riik ei vaja tarbimislaenu

    Eesti majandusel läheb endiselt hästi, kuid sellele vaatamata räägitakse aina tõsisemalt riigi võlakoormuse suurendamisest. Intressikeskkond on selleks tõesti soodne, kuid ilma mõistlike investeeringuteta on tegemist siiski vaid riikliku tarbimislaenuga, kirjutab SEB analüütik Mihkel Nestor ettevõtte nädalakommentaaris.

    Mihkel NestorFoto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix
    Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos maalib seisust riigirahanduses vähemalt Eesti mõistes üsna sünge pildi. Kuigi majandusel on läinud viimastel aastatel väga hästi, on valitsus jõudsalt vähendanud riiklikke reserve ja suutnud riigieelarve viia selgesse miinusesse. Seetõttu peab riik järgnevatel aastatel kuludega toime tulemiseks võlakoormust juba paratamatult suurendama. Lisaks sellele on ametisse asuval uuel valitsusel selge soov enda valimislubadusi ellu viia, mitte vaid eelmiste valitsuste defitsiiti lappida, mis suurendab survet kulude kasvuks veelgi.
    Riigi võimekuses rohkem laenu võtta ei kahtle ilmselt keegi. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti võlakoormus olematu. Eelmisel aastal küündis see osakaaluna SKPst kõigest 7,9%ni. Euroala riikide seas on tegemist konkurentsitult kõige madalama võlatasemega. Selles arvestuses Eesti järel teisel kohal olevas Luksemburgis ulatus vastav suhtarv 22%ni SKPst. Eesti tavalised eeskujud Soome ja Rootsi on pidanud mõistlikuks vastavalt umbes 60% ja 40% suurust valitsussektori võlakoormust, 40% ümber on see ka Lätis-Leedus. Seetõttu ei peitu küsimus kindlasti selles, kas Eestil on võimekus rohkem laenata, vaid selles, kas laenuga on midagi mõistlikku ka pihta hakata.
    Praegune majanduskeskkond võlakoormuse kasvu ei õigusta
    Eri majanduskoolkondade arvamused riigivõla kohta lahknevad, kuid enamjaolt suhtutakse võlakoormuse kasvu mõistvamalt aegadel, kui majandusel läheb halvasti. Kui erasektorit haarab majandussurutise tingimustes ebakindlus ja tung kokku hoida, siis on sellest allakäiguspiraalist sageli raske väljuda. Siin saab appi tulla suurima krediidivõimekusega majandusosaline – riik, kes laenukoormust suurendades majandusse kapitali süstib ja nii raharingluse jälle käima tõmbab.
    Praeguses majanduskeskkonnas see teooria laenukoormuse suurendamist ei toeta. Eesti SKP on viimase kolme aasta vältel suurenenud pea 13%. Ka nüüd, kus majanduskasv on aeglustumas, prognoosib enamus analüütikutest 2–3% vahele jäävat tõusu. See ei ole kindlasti olukord, kus riik peab sekkuma. Lisaks on Eesti ajalooliselt suutnud pigem silma paista selle poolest, et headel aegadel ollakse eelarvete koostamisel üsna helded, kuid just kõige raskematel hetkedel tõmmatakse riigi kulutusi jõuliselt koomale.
    Eestis muudab stimuleeriva eelarvepoliitika rakendamise keeruliseks ka suur sõltuvus ekspordist. Kuigi ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on viimastel aastatel vähenenud, küündib see endiselt 75%ni SKPst. Kui euroala ja Skandinaavia nigela nõudluse tõttu peaksid eksportturud ära kukkuma, on riigil raske seda sisemaise nõudluse suurendamise abil kompenseerida.
    Investeeringud betooni ei loo majandusele piisavalt tulu
    Majandusliku hädaabinõu kõrval võib riiklik investeering olla ka miski, mis ühiskonnale tulevikus algsest kulust suuremat tulu hakkab looma. Arenevates riikides võib see vabalt olla uus sadam või maantee, mis kaubad liikuma paneb, kuid Eesti kontekstis on keeruline oodata, et neljarajaline maantee Tallinna ja Tartu vahel rahas mõõdetavat tulu looks. Infrastruktuuriinvesteeringute puhul võiks ehk mõistlikum olla IT-teenuste arendamine, mis aitaks kokku hoida töötunde (ja nii ka raha). Veelgi parem oleks, kui riigi investeering suudaks parandada inimeste oskuseid, mille arvel uut lisandväärtust luua.
    Riigivõla suurendamise puhul pole eriline argument ka intressikeskkond, mis lubaks Eestil praegu võlga vähem tagasi maksta, kui seda võtame. Sisult on negatiivne intressimäär justkui marginaalne allahindlus kaubalt, mida ostame. Tulles tavainimese tasandile – isegi kui meil õnnestuks osta uus auto 50% allahindlusega, ei tähenda see, et seda tegelikult vajame. Ka heaolutunne ei kesta kaua ja peagi ihaldab hing juba enamat. Nii jõuamegi "vanasse Euroopasse", kus valijate valjuhäälsete nõudmistega toimetulekuks on ainus lahendus pidev võlakoorma suurendamine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.