Õhutame talendid kõikjal koostööle

Aastaid tagasi algatati diskussioon talentidest, kui eraldi grupist edukatest inimestest, kes viibivad välismaal ning on seetõttu just kui Eesti jaoks “kaduma läinud”. Tänaseks on see temaatika võimendunud lausa üleelusuuruseks, muu hulgas on sellest saanud üks poliitikute meelisnäiteid, mille abil rõhutada, kuivõrd kehvasti on kodumaal asjad. Selmet oma talente pidevalt koju meelitada, peaksime aga hoopis mõtlema sellele, kuidas neid inimesi väljaspool Eestit meile kasulikumaks muuta, nagu on ühes hiljutises usutluses välja pakkunud ka ettevõtlik eestlane Taavet Hinrikus.

Eesti majandus kasvab täpselt nii kiiresti, kui kiiresti arenevad meie ettevõtted. Meie ettevõtete edukus sõltub meie inimestest ja nende läbilöögivõimest, mis tihti taandub peamiselt suhtlemisoskusele ja kontaktide omamisele. Et Eesti siseturg on väike, siis peame tegutsema ekspordi nimel. Meie ettevõtted peavad suutma eksportida üha enam, et saavutada uusi kasvufaase. Lisaks ekspordile on oluline kaasata rahvusvahelisi välisinvestoreid, kes tooksid juurde teadmisi, tagaksid lisakapitali, pakuksid alltöövõtulepinguid, mis kokkuvõttes kasvatab samuti eksporti välisturgudele.

Kõige kiirem ärikiirendiKõige kiirem Eesti ettevõtete rahvusvaheline ärikiirendi on „kontaktikiirendi“, teisisõnu rahvusvahelised ärikontaktid ja -suhted. Need aitavad meie ettevõtetel saada jala ukse vahele rahvusvaheliste suurettevõtete juures või kasvõi meediatähelepanu pälvimisel.

Tihti unustatakse, et ka väljaspool Eestit, rahvusvahelisel tasandil, baseerub äri personaalsetel suhetel. Mida rohkem on sul kasulikke kontakte, seda väärtuslikum sa oled (nagu riskikapitalistid start-up´idele, kelle puhul peale raha on olulised ka nende kontaktid). Äri baseerub eelkõige usaldusel – esmalt inimese, seejärel aga ettevõtte ning riigi ja majanduskeskkonna vastu tervikuna.

Miks mitte kasvatada Eesti ettevõtete usaldust ning aidata neil paremini kontakte luua meie talentide kaudu, kes elavad ja töötavad välisriikides. Kes usuks rohkem meie võimetesse ja ettevõtetesse, kui eestlane välismaal? Inimene, kes mõistab teist eestlast, meie tavasid ja tugevusi ning samuti ka siinse ettevõtluse mastaape. Tõsi, samavõrd väärtuslikud on ka juba koju naasnud talendid, kelle kontaktibaas on sageli mitmekülgsem, kui ainult Eestis elanud ja töötanud kaasmaalase oma.

Seega ei tuleks arutleda mitte niivõrd selle üle, et peame oma talendid tagasi tooma, vaid keskenduks pigem sellele, kuidas teaksime paremini oma inimestest välismaal: mis linnas nad elavad, kus nad töötavad ja millised on nende kokkupuuted Eesti ärikeskkonnaga. Nii meie ettevõtted, poliitikud kui teised huvigrupid võiksid seista selle eest, et igas linnas ja igas vähegi olulisemas ettevõttes oleks üks Eesti suhtes positiivselt meelestatud talent, kelle abil oleks meie firmadel võimalik kiiremini oma ärisid rahvusvaheliselt kasvatada. 

Investeeringud EestisseMe võime arvata, et suurinvesteeringud baseeruvad ratsionaalselt kaalutletud majandusotsustel, kuid tegelikkuses on selle kõrval võrdse kaaluga faktoriks usaldus inimestesse, kes investeeringut majandama hakkaksid. Sama printsiip kehtib grupisiseste lisainvesteeringute juures ehk nende ettevõtete puhul, kes on Eestis juba paiksed, kuid kaaluvad lisainvesteeringuid.

Lisainvesteeringu otsust ei langetata pelgalt majandusnäitajate põhjal, vaid ikka peab siinne juhtkond veenma selleks, et kasvatada usaldust grupi teiste divisjonide ja ärijuhtide seas. Ka rahvusvahelise suurettevõtte siseselt tuleb võistelda ning müüa eelkõige usaldusväärsust, mis annab otsustajatele kindluse, et nende vahendid lähevad õigetesse kätesse. See usaldus taandub samuti tihti isiklikele suhetele.

Seega ärgem halvustagem talentide liikumist, vaid õhutagem koostööd. Rõhutagem kontaktide loomise olulisust ning lootkem, et jätkub ettevõtlikke eestlasi, kelle toimetamistest välismaal sünnib kasu ka meie koduriigile.