Kuidas tagada lollikindel investeerimisstrateegia?

„Varaklassi valik sõltub majandustsüklist,“ rõhutas Liivamägi esmaspäeval investeerimisstrateegia loomist käsitleval Investeerimisklubi üritusel. Eksperdi hinnangul reageerib nii kasvu- kui langusfaasis vastavalt keskpankade intressimäärade tõstmisele või langetamisele esmalt võlakirjaturg ning seejärel aktsiate ja kaubaturg.

Nii näiteks kukuvad langusfaasis aktsiad ja kaubaturud, kuid esimene märk asjade paranemisest on võlakirjaturgude tõusule pöördumine. Kasvufaasis on aga protsess vastupidine ehk kui aktsiad ja kaubaturud näitavad pigem tõusutrendi, siis keeruliste aegade tulekule eelneb võlakirjade väärtuse langus.

Aktsiate ja kaubaturgude käitumist ennustavate võlakirjade liikumine sõltub aga suuresti keskpankade poliitikast ehk sellest, kas baasintressimäärasid parasjagu tõstetakse või langetatakse. „Keskpankade ülesanne on majandust kontrollida,“ selgitas Liivamägi. „Baasintressimäärad on siinkohal mehhanismiks, mille abil seda tehakse,“ lisas ta.

Kasvufaasi veavad Liivamägi kinnitusel nõudlus ja tarbimine, sest inimesed saavad endale rohkem lubada. „See saadab ettevõtetele signaali, et tasub rohkem toota ning viimased hakkavadki uusi investeeringuid tegema, kuhu tihti kaasatakse ka laenuraha,“ selgitas ta. „Nii suureneb nõudlus raha järele ning ka ettevõtetel on vaja juurde abikäsi,“ viitas Liivamägi sellele, et kasvufaasis töötus ühiskonnas väheneb.

„Et aga kasvu mitte käest lasta, peavad keskpangad üks hetk sekkuma ning intressimäärasid tõstma,“ märkis Liivamägi. Keskpangad on tema hinnangul kui peo omanik, kes soovib, et inimestel oleks lõbus, kuid kes samas üritab takistada selle kiiret käest minekut ja asju stabiliseerida.

See aga langetab omakorda olemasolevate võlakirjade hindasid, sest uued, tulevikus emiteeritavad riigivõlakirjad pakuvad tänu kõrgenenud intressimääradele investorile suuremat tootlust. „Selleks, et ka juba olemasolevad, madalamat intressi pakkuvad võlakirjad uute kõrval üldse investori jaoks atraktiivsed oleks, peab nende väärtus langema madalamale paremat intressi pakkuvate võlakirjade väärtusest,“ selgitas Liivamägi, miks võlakirjad baasintressimäärade tõusule kõige enne reageerivad.

Kasvufaasile järgnevad aga kahanemis- ja langusfaas. „Mingil hetkel väheneb tarbija sisemine ja finantsiline võimekus, langeb nõudlus ja ettevõtetel tekivad lao ülejäägid,“ iseloomustas Liivamägi kasvufaasile järgnevat. „Nii vähendatakse tootmismahtusid, kärbitakse investeeringuid ja vähendatakse ka tööjõukulu. See aga vähendab inimeste sissetulekuid, mis pärsib veel omakorda tarbimist."

Et majandust elavdada ning taastumisfaasi jõuda, peavad Liivamägi hinnangul keskpangad ka langusfaasis sekkuma, seekord baasintessimäärasid langetades. „Seeläbi muutub raha odavamaks ja taas ka investeerimine kättesaadavamaks – turud stabiliseeritakse ning nõudlus saab taastuda,“ märkis ta.

Uude kasvufaasi jõudmist saab aga taas esimesena välja lugeda võlakirjade liikumisest. Baasintressimäärade langetamine vähendab ka uusi riiklikke võlakirju ostvate investorite tootlust, sest emiteerivate instrumentide aastane intress langeb. „Selleks, et väiksema intressimääraga võlakirju aga üldse ostetaks, peavad varasema poliitika ajal emiteeritud kõrgemat intressi pakkuvad võlakirjad kallimaks muutuma,“ selgitas Liivamägi.

Kuigi keskpankade poliitika võimaldab ennustada, mis ühes või teises varaklassis peagi juhtuma hakkab, tuleks investeerimisel arvestada ka mitmete teiste riskidega. „Analüüsides tuleks kõigepealt paika panna normaalolukord ning seejärel seda erinevate riskide ning majandustsüklitest tulenevate eripäradega korrigeerida,“ nentis Liivamägi.

Kuigi turuhinna või valuutade kõikumisest ning riigi kehtestavatest uutest regulatsioonidest tulenevad riskid mõjutavad kõiki varaklasse, tuleb Liivamägi hinnangul näiteks ühisrahastusse ja kinnisvarasse investeerimise puhul arvestada ka vastaspoole krediidiriskiga. „Kinnisvara puhul, kui kodulaenu intress on tänases makromajandusolukorras 2 protsenti, võib majandustsükli vahetudes sellele lisanduda ka Euribor ning laenuvõtja ei pruugi suuta enam oma kohustust teenindada.“

Majandustsüklitega on oluline arvestada ka seetõttu, et halbadel aegadel võib osa varaklasse muutuda ebalikviidseks. „Näiteks eelmise krahhi ajal oli näha, kuidas Tallinna börsil kadus osade aktsiate puhul ostu pool täielikult ning neid ei olnud võimalik mitte mingisuguse hinnaga realiseerida,“ selgitas Liivamägi. „Investeerides tuleb alati arvestada, et kui majandusel hakkab halvemini minema, kas siis on võimalik sama tootlust saavutada,“ viitas Liivamägi sellele, et majandustsüklid mõjutavad kõigi teiste riskide realiseerumist.

Liivamägi hinnangul on maailmamajandus praegu kasvufaasis, kuid võlakirjade supertsükkel on lõppenud. „Võlakirjade mull on USAs juba lõhkenud ja täna lastakse sealt auru välja,“ rääkis ekspert. „Madala riskiga võlakirjade tootlus võib varsti olla negatiivne, eriti kui intressimäärad veelgi tõusma peaks.“

Ekspert tõi näite, et USA 10aastane võlakiri on tänaseks langenud 7-8 protsenti. „See võib esmapilgul tunduda küll marginaalne, kuid kui arvestada, et võlakirjade eest saadav tootlus on paar protsenti, siis sisuliselt on minema pühitud investorite mitme aasta tootlus,“ märkis Liivamägi. „See kõik algas intressimäärade tõusuga USAs,“ lisas ta.

Kuna võlakirjade väärtused kukuvad, võib ennustada, et pöördumas on ka aktsiaturg. „Järgmise varaklassina hakkavad langema aktsiad,“ kinnitas ta eelpool kirjeldatud teooriale toetudes. „Juba praegu on näha, et aktsiaturud on fundamentaalselt ülehinnatud, sest näiteks S&P 500 P/E suhe on 27, samas kui ajalooline keskmine on 15.“

„Kui ettevõtete kasumid jäävad samale tasemele mis täna, siis oodatav tootlus aktsiatest jääb tulevikus alla 4 protsendi,“ prognoosis Liivamägi. „Täna makstakse aktsiate eest rohkem, kui enne eelmist finantskriisi,“ lisas ta.

Samuti usub ekspert, et ka kinnisvara on tulevastes majandustsüklites võimalik odavamalt saada ning seetõttu näeb ta täna head investeerimisvõimalust vaid madala riskiga täielikult või osaliselt tagatud laenudes. „Kui turud hakkavad signaale saatma, siis jõuab teatud osa portfellist veel likviidseks muuta,“ kirjeldas Liivamägi oma investeerimisstrateegiat.

Sellegipoolest usub Liivamägi, et uue majandustsükli tulek võib hoolimata kasvufaasi lõpust veel viibida. „On arvestatav tõenäosus, et järgneva 3-5 aasta jooksul jääme külgsuunas tiksuma,“ arvas ta. „Altpoolt aitab meid keskpank, et tagada inflatsioon, teisalt aga pole loodetud kasvu näha – nii tiksumegi kitsas koridoris kerge positiivse kasvu ja inflatsiooniga.“

Siiski pole ükski majandustsükkel pikas perspektiivis Liivamägi hinnangul igavene ning seetõttu pole ka praegune olukord jätkusuutlik. „Ma ei näe ühtegi positiivset šokki tulemas, mis majanduse käima tõmbaks, samas languseks on kindlasti mitmeid päästikuid,“ lõpetas Liivamägi, viidates sellele, et kriisi saabumine on tõenäolisem kui uus kasv.